Ajalugu
Kuningas George V kuldsovrin
Mündi esiküljel on kujutatud kuningas Georg V-t, kes oli kuningas Edward VII poeg ja kuninganna Victoria pojapoeg. 1865. aastal sündinud George V asus troonile 1910 ja valitses kuni oma surmani 1936. aastal. Kuningas Georg V valitses murrangulisel ajal: esimene maailmasõda, sotsialismi, kommunismi ja fašismi levik ning kaks ülemaailmset majanduskriisi. Esimene maailmasõda andis suure löögi Briti majandusele: 800 000 hukkunut ja ressurssidest tühjaks pumbatud riik. Selle tulemuseks oli sõjajärgne allakäik, mis viis suure depressiooni ehk majanduskriisini. Suur depressioon omakorda õõnestas Inglismaa kui impeeriumi ülemvõimu. 1926. aastal juhtis kuningas George V Londonis konverentsi, kus anti isevalitsemise õigus Austraaliale, Uus-Meremaale, Lõuna-Aafrikale ja Kanadale. Kuningas George V oli inspireeriv juht. Sõja jooksul käis ta üle 400 korra rindel sõdureid külastamas ning lisaks võrdsusele propageeris pereväärtusi ning -traditsioone.
Sovrin – viiesaja-aastase ajalooga kuldmünt
Käsu hakata vermima kuldsovrineid andis kuningas Henri VII aastal 1489, aimamata, et neid münte vermitakse viis sajandit hiljem Inglismaa Kuninglikus Rahapajas ikka veel. Inglise kuldsovrin on vanim pidevalt tootmises olnud münt maailmas. Sovrin kannab endas enam kui poole aastatuhande jagu ajalugu ja kogu selle aja jooksul on münt püsinud peaaegu samas kaalus ja sama koostisega. Kollektsionäärid hindavad kuldsovrinit enim just tema ajaloolise väärtuse pärast. Kingitusena on kuldsovrin mõõduka hinnaga, ent väärikas ja suursugune, samas kui investeeringuna pakub münt turvalisust, see on likviidne ja käepärane.
Sovrin – kuningliku perekonna kuldmünt
Keskajal mängisid väärismetallist mündid suurt rolli Inglismaa valitsejate ehk suveräänide kuulsuse levitamises. Näitamaks enda suursugusust, lasi kuningas Henri VII vermida esimesed sovrinid, need olid peaaegu puhtast kullast, kaaluga 1/2 troiuntsi (15.55 g) ja mündi esikülge ehtimas kuninga enda portree. Kuldsovrineid jagati kõrgetele ametnikele kingitustena, sest tavakäibesse laskmiseks olid need liiga puhtast kullast ja liiga kallid. Aja jooksul mündi kullasisaldust vähendati, sulam muudeti vastupidavamaks ja mündi uue standardi järgi oli kullaproov 22 karaati ehk see sisaldas 91.6%. Muutused aitasid kaasa mündi laialdasemale tuntusele, sellest sai käiberaha, mille nimi sovrin tuli riigi valitseja tiitlist (ingl sovereign – monarh ehk suverään). Sovrinist sai Inglismaa kuningliku perekonna münt ning kuningad ja kuningannad, kes valitsesid pärast Henri VII, jätkasid mündi esiküljel enda portreede kujutamist. See traditsioon jätkub ka tänapäeval ja praeguseid münte ehib kuninganna Elizabeth II portree.
Kuldsovrin – 22 karaati täpsust ja usaldust
Alates 1817. aastast vermitud sovrinid sisaldavad ühe naela (1£) väärtuses ehk siis 7.322 g puhast kulda. Münt ise kaalub täpselt 7.98805 g ja arvati maksevahendiks kuni kaal ei olnud vähem kui 7.9379 g. Kuninglik Rahapada läks lausa nii kaugele, et teatas rahvale: Nad võivad oma „alakaalulised“ sovrinid ümber vahetada värskelt vermitute vastu. Huvitav on veel see, et sovrinile ei ole nominaalväärtust peale vermitud. Nominaalväärtus oli kindlaks määratud puhta kulla sisaldusega, mille väärtus tol ajal oli täpselt üks nael (1£).
Sovrin – terve Briti impeerumi ametlik raha
Kui britid said 1815. aastal Waterloo lahingus võidu Napoleoni, oma viimase suure vastase üle, sai Inglismaast tolle aja maailma juhtiv riik. 1920ndate alguseks hõlmas Briti impeerium neljandiku maakera maismaapinnast, seal elas pool miljardit inimest. Selleks ajaks oli brittidel suurim impeerium, mis kunagi eksisteerinud, teenides ära nimetuse „Impeerium, kus päike kunagi ei looju.“. Sovrin muutus ülemaailmses kaubanduses ja rahvusvahelistes tehingutes kiiresti üheks eelistatumaks kuldmündiks. Seda kasutasid Hiina kaupmehed, India tekstiili töösturid ja Ameerika puuvilla müüjad. Sovrin oli nii stabiilne valuuta kui ka Briti Impeeriumi esindaja. Kindlustamaks piisavat varu kuldmünte, vermiti neid erinevates maailma nurkades, näiteks nagu Perthis Austraalias, Bombais Indias ja Pretorias Lõuna-Aafrikas. 20. sajandi algusest on vermitud rohkem kui 600 miljonit sovrinit ja neid leiab peaaegu igast maailma nurgast.
Royal Mint
Kuninglik Rahapaja on üks vanimaid ja hinnatumaid riiklikke institutsioone Inglismaal. Osadel andmetel on nad tegutsenud üle 1100 aasta ja tootnud paljusid maailmakuulsaid münte, see on neist teinud kuulsaima ja tuntuima rahapaja. 1279 aastast tegutses Kuninglik Rahapaja Londoni Toweris ja vastutas Inglismaa müntide vermimise eest. Kui Sir Isaac Newton sai Kuningliku Rahapaja meistriks, suurenes rahapaja kuulsus ja usaldusväärsus veelgi. Sir Isaac Newtoni ametiaja jooksul viidi Inglise nael kullastandardile.
Tänapäeval vermib Kuninglik Rahapaja mitte ainult Inglismaal ringluses olevaid münte, vaid ka rohkem kui 60 riigi erinevaid münte. Ometi on neist müntidest kõige tähtsam ja tuntum kuldsovrin, mida isegi tänapäeval vermitakse Llantrisanti linnas, Walesis. Tänapäevaste sovrinite kaal ja puhtus on täpselt sama nagu kakssada aastat tagasi vermitud müntdel: need kaaluvad 7,988 grammi ja on kullaprooviga 917. Kuldsovrinite populaarsus ei ole vähenenud ja seda tõestab fakt, et 2014. aastal vermitud sovrinid müüdi läbi juba samal aastal. Ainuüksi 1957. aastast alates on vermitud 100 000 000 kuldsovrinit. Kuldsovrini reputatsioon kui „Müntidemaailma kuningas“, elab edasi ja alati leidub investoried kes eelistavad kuldmünti kui turvalist, likviidset ja usaldusväärset investeeringut.
