Kulla hind purustab iga päevaga uusi rekordeid. Kas trend jätkub?

05.03.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind on viimase nädala jooksul saavutanud uued rekordid ning murdnud väga olulised vastupanutasemed. See tähendab, et tehnilist pilti vaadates pole hinnatõusul enam piire.

Kui arvestada ka sellega, et lisaks tehnilisele on kulla fundamentaalne pilt väga tugev, võime tänavu näha kulla märkimisväärset kallinemist.

Lühiajalises pildis on kulla hind kerkinud aga väga kiiresti ning taoline kasvutempo ei ole jätkusuutlik. Samas ei ole võimalik öelda, kui kaua praegune paraboolne tõus kestab. Ootan mõne nädala perspektiivis (2-4 nädalat) kullaturul kerget korrektsiooni. Pikaajalist pilti see aga ei muuda.

Olulise vastupanu murdmine

Allpool olevalt graafikult on näha, kuidas kulla hind on alates 2020. aasta algusest tõusnud uue tipuni neli korda, kõik need korrad on olnud 2049-2079 dollari vahemikus. Kajastatud on päeva sulgumishindasid, mis on tehnilises analüüsis olulisemad. Nüüd suutis kuld sellest vahemikust aga tunduvalt kõrgemale tõusta ning seal ka püsida.

Viimaste päevade hinnaliikumine on pikas perspektiivis väga oluline, sest toimunud on pikka aega vastupanuks olnud tasemete ületamine. 1. märtsil sulgus kulla hind 2082,7 dollaril untsist, 4. märtsil aga juba 2114,3 dollaril untsist. Selle analüüsi kirjutamise ajal kaupleb kuld 5. märtsil 2139 dollari juures.

Psühholoogiliselt on väga oluline ka 2000 dollari tase, millest kõrgemal püsis kuld enne selle aasta detsembrit reeglina vaid loetud päevi. Kui me vaatame 2020, 2022 ja 2023. aasta hinnatippe, kus kuld on ületanud 2000 dollari taseme (ja saavutanud 2050-2080 dollari vahemikus tipu), siis reeglina on hind sealt kiiresti alla tulnud.

Paradigma muutus kullaturul

See muster murti aga eelmise aasta detsembris, mil kuld saavutas 2079 dollari juures uue rekordi (päeva sulgumishind). Järgmise päeva keskel toimus väga järsk liikumine, kus kuld tõusis mõne tunni jooksul korraks 2149 dollarini untsist (päevasisene hind). Sellele järgnes sama järsk langus. Pikemalt kirjutasin selle hinnaliikumise olulisusest detsembrikuu kullaturu kokkuvõttes.

Varasemate aastate hinnaliikumistest eristas seda aga asjaolu, et pärast rekordi saavutamist suutis kuld jääda 2000 dollari tasemest kõrgemale, hakates sinna uut baasi ehitama. See tähendab, et 2000 dollari tase hakkas toimima hoopis toetustasemena. Allpool olevalt graafikult on näha, kuidas kuld on viimastel kuudel pärast 2000 dollari tasemest allapoole langemist kiiresti taastunud (märgitud roheliste kastidega).

Kuigi lühiajalises perspektiivis võib kuld uute rekordite pealt taanduda, siis pikaajaliselt on viimaste päevade hinnaliikumine väga oluline. Pikas perspektiivis pole kullal enam 2050-2080 dollari vahemikus tehnilist takistust.

Erinevalt kullast pole hõbe suutnud märkimisväärselt kallineda. Kusjuures hõbe kaupleb 2011. aasta tippudest jäktuvalt ligi 50 protsenti madalamal (ca 24 dollaril untsist). Samas tasub märkida, et hõbeda hind kipub kullale hiljem järele tulema. Ja tavaliselt kallineb hõbe tõusutsüklites kullast mitu korda kiiremini. Sellest, kuidas hõbe on praegu kulla suhtes alahinnatud, saab lugeda siit. Sellest, millal hõbeda hind võiks lõpuks tõusma hakata, saab pikemalt lugeda siit.

Tugev fundamentaalne pilt juhib kulla pikaajalist hinnatõusu

Kullaturu fundamentaalsed faktorid on samuti väga tugevad – see on ehk isegi olulisem, kui tehniline pilt. Keskpangad jätkavad kulla rekordilist kokkuostmist, Hiina nõudlus püsib tugev ning turud ootavad intressimäärade langust. Samal ajal on riikide võlakoormad rekordilised ning intressimaksed võla pealt paisuvad, mis viib meid lähemale riikide võlakriisile.

Keskpangad ostsid ka mullu rekordiliselt kulda ning aktiivne kullareservide suurendamine jätkub Maailma Kullanõukogu hinnangul ka tänavu. 2023. aastal osteti teist aastat järjest enam kui 1000 tonni kulda – üldiselt on ostud kõrgeimal tasemel alates 1950ndatest.

Mullu oli füüsilise kulla nõudlus rekordiline, millele aitasid kaasa lisaks keskpankadele ka Hiina kodumajapidamised. Kuigi füüsilise kulla investeerimisnõudlus on USAs ja Euroopas märgatavalt langenud, kattis tõus Hiinas selle pea täielikult ära.

Turud ootavad ka intressimäärade peatset langetamist keskpankade poolt, mis vähendab kulla alternatiivkulu ja toetab seeläbi hindasid. Oluline on ka see, et reaalintresside (intressid, millest on inflatsioon maha arvutatud) mõju kulla hinnale näib olevat nõrgenenud – see tähendab, et vaatamata kõrgel püsivatele intressidele on kuld siiski kiiresti tõusmas. Reaalintresside mõjust kulla hinnale saab pikemalt lugeda siit.

Keskpankadel on raske pikemalt intresse kõrgel hoida, sest see on ohustamas nii majandust kui ka riikide võimet oma võlgasid teenindada. Kui laiemat pilti ja pikemat perspektiivi vaadata, siis võlgade tase on niivõrd suur, et valuutade inflatsioonita pole neid võimalik enam tagasi maksta. See on üks peamisi faktoreid, mis kullaturgu pikaajaliselt toetab.

Arvestades tehnilise pildi märkimisväärset paranemist ning kulla fundamentaalset pilti, ootan, et kulla hind tõuseb tänavu märkimisväärselt ning jõuab 2300-3000 dollari vahemikku (eurodes ca 2100-2800). Lühiajaliselt (2-6 nädalat) ei pruugi viimaste päevade väga kiire hinnatõus aga jätkusuutlik olla ning arvatavasti näeme turul peagi kerget korrektsiooni.

Loe ka 2023. aasta kullaturu suurt ülevaadet ning seda, mida on uuel aastal kullaturult oodata.