Lisa hinnateavitus

Suur kokkuvõte: kuld pani 2023. aastal aluse hinnatõusu jätkumiseks

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 17.01.2024
Kulla hind (XAU-EUR)
2256,04 EUR/oz
  
- 4,06 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
27,90 EUR/oz
  
- 0,39 EUR

17.01.2024, Analüüs
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla jaoks oli 2023. aasta väga tugev ning kollane metall tegi tootluselt teistele varaklassidele (aktsiad ja võlakirjad) tuule alla. Samuti seadis kuld tehnilist pilti vaadates aluse tõusutrendi jätkumiseks.

Kulla hind kallines mullu kokku ligi 13 protsenti ja lõpetas aasta 2063 dollaril untsist – see on kõrgeim aastalõpu sulgumishind. Kuld saavutas aasta lõpus mitmeid rekordeid ja ladus tehniliselt väga tugeva aluse edasiseks hinnatõusuks. Kõige olulisem on see, et pikaajaliselt püsinud 2000 dollari vastupanutase on ületatud ning nüüd hakkab see arvatavasti toimima toetustasemena.

Lühikokkuvõte:

  • Esimeses kvartalis vedas kulla hinnatõusu kevadine panganduskriis, mis tekitas finantssektori tervise osas palju ebakindlust
  • Teises kvartalis pani kuld eelnevad hinnarekordid proovile, aga ei ületanud neid. Suvi algas hinnalangusega.
  • Kolmandas kvartalis oli kuld kiiresti odavnemas, sest intressimäärad kasvasid ning dollari kurss tugevnes.
  • Neljandas kvartalis muutus keskkond kulla jaoks soodsamaks ja metall tõusis uute hinnarekorditeni. Ühtlasi pani kuld tehnilist pilti vaadates aluse hinnatõusu jätkumiseks.

Sellest, mida on oodata kullaturult 2024. aastal, saab pikemalt lugeda Tavidi lehel peagi ilmuvast analüüsist. Praeguses kokkuvõttes vaatame, mis olid mullu olulisemad sündmused kullaturul, mis panevad aluse ka uue aasta trendidele.

Kulla hind tõusis mullu kiiremini kui tooraineid, võlakirjad ja maailma aktsiaturud. Selle kasv ületas nii Bloombergi toorainete indeksit, Bloombergi globaalset võlakirjade indeksit kui ka MSCI maailma aktsiate indeksit. Küll aga jäi kuld alla USA suurimale aktsiaindeksile S&P 500, mis kallines aastaga 24 protsenti. Kuld ületas ka Tallinna börsiindeksit, mis tõusis mullu vaid 0,1 protsenti.

Olgu öeldud, et varade üheaastane võrdlus näitab küllaltki vähe ning selle põhjal ei saa investeerimisotsuste tegemisel mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Vaatame, mis olid mullu kullaturul kõige olulisemad sündmused.

Kevadine panganduskriis viis kulla rekordite lähedale

Aasta alguses maksis unts kulda 1824 dollarit. Kullal läks esimeses kvartalis väga positiivselt, millele aitas suuresti kaasa märtsis alguse saanud panganduskriis. See pani kulla kallinema, sest väärismetalli puhul on kolmanda osapoole riskid minimaalsed – kui finantssüsteemiga midagi juhtub, siis on füüsiline kuld üks vähestest varadest, mis jääb puutumata.

Kevadine Silicon Valley panga varisemine oli suurim pangakrahh alates 2008. aasta finantskriisist. Väga oluline oli see, et pank oli soetanud USA riigivõlakirju, mille väärtus oli intressimäärade tõstmise tõttu märgatavalt langenud.

Panganduskriis kestis ka aprillis ja mais, kui langesid mitmed väiksemad regionaalsed pangad. Euroopas oli kõige olulisem Credit Suisse maksejõuetus – panga võttis lõpuks üle konkurent UBS.

Kui veebruaris oli kuld odavnemas, siis märtsis kallines kuld ligi 8 protsenti. Mais jõudis kuld 2050 dollarini untsist. Kullale pakkusid terve aasta vältel tuge ka keskpankade rekordilised ostud.

 

Suvel tabas kulda kiire hinnalangus

Sellele järgnes aga terve suve kestnud langustrend. Panganduskriis lapiti valitsuste ja keskpankade poolt ära, aga tegemist oli pigem ajutise lahendusega, sest sektorit kimbutavad alusprobleemid jäid suuresti lahendamata.

Silicon Valley ja teiste pankade hoiused garanteeriti ja see süvendas olukorda, kus pangandussektor (ja finantssektor üldisemalt) võib riskidega käia ümber pigem lohakalt, sest probleemide tekkimisel tõttavad keskpank ja valitsus appi.

Probleemi üks peamine aluspõhjus on suuresti seotud aga sellega, et pankadel on bilansis hulganisti riigivõlakirju, mille väärtuse langus kahjustab pankade bilansse. Erinevate hinnangute kohaselt on USA pankadel umbes 700 miljardi dollari ulatuses realiseerimata kahjumeid, mis on peamiselt seotud võlakirjade hinnalangusega.

Probleemidest panganduses on kirjutanud näiteks Goldmoney uuringute juht Alasdair Macleod (artikkel) ja Soome majandusteadlane Tuomas Malinen (artikkel).

Kõrged reaalintressid ja dollar panid kulla surve alla

Kulla hind langes mai tippudest kuni oktoobri alguseni kokku umbes 230 dollari võrra, 1820 dollarini untsist. Kukkumine oli suuresti tingitud intressimäärade kiirest tõstmisest, millega kaasnes ka reaalintresside kasv. Seda, kuidas reaalintressid kulda mõjutavad, saab pikemalt lugeda siit.

Väärismetallidele avaldas suvel survet ka dollari tugevnemine – dollari tõus muudab kulla teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks, mis hakkab omakorda nõudlust survestama.

Põhi saabus aga 5. oktoobril – toona kirjutasime, et kullaturul võib olla tekkimas atraktiivne ostukoht. Kuld moodustas niinimetatud V-kujulise põhja, mis on tehnilist analüüsi silmas pidades edasist hinnatõusu toetav struktuur. Samuti oli 1800 dollari tasemel tugev toetustase.

Kullale andis järsult hoogu 7. oktoobril alanud Iisraeli ja Hamasi vaheline sõda. Investorid on nüüdseks mitu kuud kartnud konflikti eskaleerumist teistesse riikidesse. Üldiselt on geopoliitiliste sündmuste mõju kulla hinnale aga lühiajaline, selle kohta saab pikemalt lugeda siit.

Lisaks sellele peatus reaalintresside kasv ning riigivõlakirjade tootlused hakkasid langema, mis vähendas kulla alternatiivkulu (saamata jäänud tulu, kui ühe investeeringu asemel valitakse teine). Samuti hakkas aasta viimastel kuudel kullale tuge pakkuma dollari odavnemine.

Uued rekordid ning tugev tehniline pilt

Kuld näitas oktoobris ja novembris võimsat kasvu, jõudes detsembri alguses värskete rekorditeni.

Päevasisene rekord tuli 4 detsembri öösel, mil kuld tõusis vaid mõne tunni jooksul enam kui 70 dollari võrra, 2146,8 dollarini untsist. Sellele järgnes tugev tagasilöök, mis viis kulla uuesti 2000 dollari piirimaile.

Päeva sulgumishinna poolest, mis on turgude jaoks kõige olulisem hind, tõusis kuld värske rekordini 1. detsembril (2072 dollarit) ja seejärel ületas seda omakorda 27. detsembril (2079,5 dollarit). Seda, et kuld võib aasta lõpus uued rekordid proovile panna, kirjutasime juba 2023. aasta alguses avaldatud analüüsis.

Kõige olulisem on see, et kulla jaoks on pikaajalisi graafikuid vaadates osutunud 2000-2050 dollari tase väga tugevaks vastupanuks. Isegi kui 2000 dollari tase ületati, siis iga kord järgnes sellele tugev hinnalangus.

Uus normaalsus

Nüüd on olukord tehnilist pilti vaadates märgatavalt muutunud. Kui varem käitus 2000 dollari tase suures pildis (5-10 aasta hinnaliikumised) vastupanuna, siis nüüd on kujunemas sellest toetustase.

Kuld ehitab (hinnaliikumistelt) praegu  2000 dollari taseme peale tugevat vundamenti, viimase kahe kuu jooksul on hind sellest allapoole langenud vaid kahel päeval. Viimase nelja aasta jooksul on reeglina selle taseme ületamisel püsinud hind seal vaid loetud päevi.

Kulla fundamentaalne pilt on jätkuvalt toetav – keskpankade kullaostud on rekordilised, maailm ägab rekordilise võlakoorma otsas ning turud ootavad juba intressimäärade langust. Samuti püsib tarbijahindade hinnatõus suhteliselt kõrgel ja on oht, et intresside langetamisel saab hinnatõus uuesti hoo sisse. Need faktorid hakkavad 2024. aastal kulla uut „hinnaplatoo“ ehitamist toetama.

Pikaajalises perspektiivis on kulda kõige enam toetamas aga rahasüsteemi kehv tervis. Kuna süsteem on rahatrükist ja madalatest intressidest tugevalt sõltuma pandud ning investorid nõuavad kõrgete võlakoormate tõttu valitsustele antavate võlgade pealt aina kõrgemat intressi, siis võime võlakirjalturul näha järgmistel aastatel suuri raputusi ja hinnalangusi. See aga tähendab, et aina rohkem investoreid otsustab nii-öelda turvasadama varana valida võlakirjade asemel väärismetallid.

Peagi saab Tavidi kodulehel lugeda ka analüüsi sellest, mida on oodata kullaturult 2024. aastal.

 

 

Lugemissoovitus Teile