Kullaleht: Poliitik Lauri Luige sõnul võiks füüsilist kulda ja hõbedat omada iga inimene

Foto: Liis Treimann / Postimees / Scanpix

Poliitik Lauri Luige sõnul võiks füüsilist kulda ja hõbedat omada iga inimene, kes soovib end kindlustada piiramatu rahatrüki ja keeruliste aegade vastu.

“Kuld on aastatuhandete jooksul läbinud arvutud tuleproovid ning muutub aina hinnatumaks aegadel, kus julgeolekuolukord on ärev, majandus aina enam turbulentne ning kultuurilis-religioossed kokkupõrked igapäevane paratamatus,” ütleb ta vastuseks küsimusele, mida arvab kulda investeerimisest. “Ka maailma üks tunnustatumaid investoreid ja fondijuhte Ray Dalio soovitab ca 8% oma investeeringutest hoida kullas.”

Olete ise kulda investeerinud?

Jah. Investeerin kulda ja hõbedasse eelkõige rahuliku ööune eesmärgil. Väärismetallid moodustavad kõige konservatiivsema osa minu investeerimis­portfellist, võtan seda pigem kaitsva instrumendina kui suure tootluse pakkujana. Kuigi kümneaastane kogemus näitab, et numismaatilist väärtust omavate müntide hind on selle ajaga koguni kordades tõusnud.

Kellel soovitate kulda investeerida?

Kõigil, kel vähegi võimalust. Kuld on suurepärane rahapaigutamise viis, seda nii enda tuleviku tarbeks kui ka näiteks lastele ülikoolifondi loomiseks, kingituseks vms. Minu arvates on kõige mõistlikum kulda ja hõbedat soetada nö dollar cost averaging põhimõttel, st ostad väärismetalle stabiilselt teatud aja tagant vastava summa eest (iga kuu, kord kvartalis, poole aasta tagant vms). Esiteks aitab see distsiplineerida ja luua loogilise rütmi ning teiseks vältida emotsioone, mis on kerged tekkima tulenevalt kõikuvast turuhinnast.

Kas investeerida füüsilisse ­kulda või e-kulda?

Tänapäeval võib soetada ka kulla, hõbeda jt väärismetallide hindu peegeldavate fondide osakuid (nö e-metalle), kuid mulle meeldib erinevatel põhjustel omada pigem füüsilist kulda ja hõbedat. Sest nagu öeldud, tegu on eelkõige kindlustusega raskete aegade üle elamiseks, ja päris tormilistel perioodidel on kõige kindlam omada otsest ligipääsu oma varadele. Kaugel sellest, et ma ennustaksin kohutavat katastroofi, kuid keerulistel aegadel on turvaline omada kulda või hõbedat, millega saad vajadusel kaubelda.

Füüsilise kulla puhul on oluline tagada ka tema hoiustamise turvalisus. Mina hoian oma investeeringuid pangas ning seega ei pea muretsema täiendavate turvameetmete pärast.
Osakutel on siiski kolm plussi: nad on kiiresti realiseeritavad, puudub vajadus väärismetalli ise kuskil hoiustada ning soetamisel pole rahalist alammäära – võid investeerida ka piltlikult öeldes 10 euro kaupa. Arvestades teenustasusid pole see siiski ratsionaalne.

Kas hetkel tundub majanduse seis stabiilne või on märke, mis viitavad viimastele kriisidele?

Lühiajalist pilti vaadates võib tunduda, et kõik on justkui korras, aga kui pisut süveneda, siis ei ole liigseks optimismiks küll põhjust. Palju on ebamäärasust. Üheks ohtlikumaks viitsütikuga pommiks on minu arvates ebaproportsionaalselt suureks kasvanud valitsuste võlakoormus, piiramatu rahatrükk, terrorism ning riikidevaheline rivaalitsemine. Majanduse tsüklilisusest ma ei räägigi.

Kas hea investeering võib teha õnnelikuks?

Liiga palju on püütud luua seoseid õnne ja materiaalsete asjade vahel, kuid selge see, et mida kindlamini end materiaalselt tunned, seda enam saad keskenduda oma sisemistele väärtustele, perekonnale-lähedastele ja elus tegelikult olulisele ehk nö õnnelik olemisele.

Kullaleht on ajaleht kullast ja investeerimisest. Vaata 2018. aasta sügise Kullalehte siit: https://bit.ly/2Cx4OpW