Türgi kullapalaviku põhjustest

Adrian Bachmann

Maailma üks suurimaid kullaturge Türgi on välja töötamas uut seadusandlust, mis näeb ette kullaimpordi hõlbustamist. Kuulduste järgi on Türgi rahandusministeerium koostamas uusi reegleid, mis teeksid riiki sisenevatele isikutele kulla maaletoomise võimalikult lihtsaks.

Türgi on tuntud oma kullasseppade ja juveliiride poolest, kes valmistavad ehteid, eriti nõutud on need Lähis-Ida regioonis. Türgi enda kullatoodang katab vaid väikese osa riigi vajadustest ning kasvava nõudluse rahuldamiseks on valitsus otsustanud suurendada riiki veetava “romukulla” hulka.

Analüüs

Maailma suuruselt 13. majandusvõim Türgi on üks nendest riikidest, kus füüsiline kuld moodustab arvestatava osa majandusringlusest, tehes riigist maailmas suuruselt neljanda kullatarbija. Ikooniline väärismetall on laialt levinud eraisikute ja ettevõtete eelistatud vara hoiustamise vahendina, garanteerides rikkuse säilimise poliitiliste ning majanduslike kriiside korral, mida riik on ajaloo jooksul arvukalt kogenud. Samuti eksisteerib Türgis suur ja mitmekülgne kullaga seotud finantsinstrumentide turg, mis hõlmab tuletistehinguid, kullatagatise alusel väljastatud võlasertifikaate jms.

Kuni 1993. aastani oli Türgi kullaimpordi monopol 100% keskpanga käes. Turu avamine on viimastel kümnenditel mõjunud rahaliselt viljastavalt Türgi juveliiridele ja kullasseppadele, kuldehteid müüakse edasi Lähis-Ida rikastele naftariikidele, kelle seas on Türgi meistrite kätetöö kõrgelt hinnatud ja heldelt tasustatud.

Kuld mängib üha kesksemat rolli ka Türgi rahanduspoliitikas. Lähis-Ida ja Euroopa vahel asetsev NATO suuruselt teise armeega liikmesriik on võtmetähtsusega mängija mitte üksnes Lähis-Ida, vaid ka maailma geopoliitilises mastaabis. 2016. aasta läbikukkunud riigipööre, milles Türgi president Erdogan süüdistab otseselt USA-s baseeruva islami õpetlase Fethullah Gülleni liikumist (mittediplomaatilises kõnepruugis on teda nimetatud ka USA agendiks, kelle riigipööre mitte ei suurendanud, vaid läbikukkumise tõttu oluliselt vähendas USA mõju Ankara üle), on pingestanud Türgi ja USA suhteid kõige pinevamale tasemele läbi ajaloo.

USA krediidireitingu agentuurid (kes määravad suuresti ära, millise intressiga riigid rahvusvahelistel rahaturgudel laene saavad) on käesoleval aastal korduvalt langetanud Türgi laenukõlbulikkuse näitajaid, painestades Türgi majandust ja rahanduslikku stabiilsust. Võttes arvesse ka Washingtoni poolt kohaldatud ja kohaldatavaid Türgi vastaseid sanktsioone, on ootuspärane, et Ankara otsib majandusliku stabiilsuse garanteerimiseks üha enam abi füüsilisest kullast kui finantsvarast, mis pakub kaitset riigi vastu suunatud finantssõjapidamise meetmete vastu.

Kirjeldatud asjaolud aitavad mõista, miks oli Türgi keskpank 2019. kolmandas kvartalis maailma suurim kullaostja. Senikaua kuni geopoliitilised pinged säilivad, on ebatõenäoline, et Türgi keskpanga kullaisu raugeks.

Lisaks keskpanga rekordilistele kullaostudele võib kullaimpordi lihtsustamise meetmetes näha Ankara samasugust poliitikat eraisikute tasemel. Liberaliseerides füüsilise kulla importi, soovib Türgi valitsus anda oma kodanikele maksimaalse vabaduse tagada oma vara säilimine kulla kui ainsa varaliigiga, mis suudab üle elada nii rahvusvaluuta kokkuvarisemise, finantsinstrumentide väärtusetuks muutumise, kinnisvaraturu kollapsi, panganduskriisi või pangakontode külmutamise välispankade poolt. Kas ükski eelpool nimetatud stsenaariumitest ka realiseerub, näitab lähitulevik.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.