USA-Hiina mõõduvõtu tehnoloogiline dimensioon: Hiina elektroonikatööstus varub embargo kartuses massiliselt USA mikrokiipe

Hiina on asunud kasvavate majanduslike ja geopoliitiliste pingete taustal looma USAs toodetavate mikrokiipide reservi, mis on tarvilikud kodumaises elektroonikatootmises. Kuigi Ühendriikide ja Hiina vahelise kaubanduse üldbilanss on Trumpi administratsiooni poolt vallandatud kaubandussõja järel languses, näitab Hiina mikrokiipide import USAst tugevat kasvutrendi. Anomaalia põhjuseks on Hiina elektroonikatootjate sõltuvus mõningatest USAs toodetud mikrolülitustest, mida Hiina kodumaised tarnijad ei suuda veel asendada.

Sõltuvussuhtest tuleneva riski maandamiseks on Hiina riik ja elektroonikaettevõtted asunud ennetavalt varuma komponente, mille embargo võiks halvata mitmete tehaste tootmisliinid. Ühtlasi on Hiina kiirendamas kodumaiste mikrolülituste väljatöötamist, oktoobris loodi 29 miljardi dollari suurune fondi siseriiklike pooljuhtide tootjate toetuseks.

Kommenteerib TAVIDi peaanalüütik Adrian Bachmann

USA praegust geopoliitilist agendat kujundavad strateegid ja poliitika (sh rahvusvahelise majanduspoliitika) planeerijad on pärit põlvkonnast, kelle hoiakud välismaailma suhtes kujunesid täielikult välja NSV Liidu lagunemise järel Ühendriikide hegemoonia tingimustes. Mitu aastakümmet täielikku ainuvalitsemist kõikides globaalpoliitika valdkondades (v.a tuumarelvastus, kus Vene faktor oli jätkuvalt relevantne isegi 90ndatel) on sünnitanud USA eliidi seas mina- ja maailmapildi, milles idee samaväärse või kõrgema majandusliku, poliitilise ja militaarse potentsiaaliga konkurendist oli veel kümme aastat tagasi käsitamatu ning on hetkel jätkuvalt vastuvõetamatu. Seda sõltumata asjaolust, kas konkurent kujutab mingisugust reaalset “ohtu” USA füüsilisele julgeolekule või üksnes USA poliitilis-majanduslikule ülevõimule maailmas. Need kaks mõistet on ennast maailmavõimu epitsentrina käsitleva USA idaranniku eliidi psüühikas samavõrra eristamatud kui need on ülejäänud maailma riikide kodanike (sh tavalise ameeriklase) jaoks selgesti erinevad.

Tehnoloogiasiirete võimaldamise kaudu oluliselt Hiina tõusu kiirendanud ning sellest tõusust rikastunud USA rahaeliidi ning Ühendriikide välispoliitika ja militaarstrateegia kujundajate huvid on muutunud viimaste dekaadide jooksul seda vastuolulisemateks, mida enam Hiina majandusvõimu kasv ning positsioon maailma suurima tööstusriigina on muutunud USA globaalse dominantsi püsimise ebatõenäoliseks. Kuigi USA raha- ja poliitiline eliit on maailmatunnetuslikult sarnane, ei ole see siiski ideoloogiline monoliit. Blackrocki* juhatuse ja Office of Net Assessmenti* strateegide huvid ja arusaamad ei kattu siiski 100%.

Antud uudis on oluline sellepärast, et see annab tunnistust ühe maailmamajandust viimastel aastakümnetel enim vorminud protsessi – USA (ja laiemalt Lääne) Hiina-suunaliste tehnoloogiasiirete – pöördumisest.

Kuigi Hiina tõusu USAga võrdseks teadus-tehnoloogiliseks keskuseks ei ole praeguses faasis enam võimalik väärata, on USA geostrateegiat kujundav eliit võtnud selgesti nõuks asuda seda pidurdama määral mil see veel võimalik on.

Ülesanne ei ole kergete killast. Strateegiliste tehnoloogiate nimistu, milles Hiina on jätkuvalt Läänemaailmast sõltuv, muutub iga aastaga lühemaks. Ent teatud sektorid pakuvad jätkuvalt võimalusi Hiinat survestada – nende hulka kuuluvad mikroprotsessorid ja mikrolülituste tootmise varustus, turbiinitehnoloogia, mõned tootmismasinad (tõsi, need pärinevad peamiselt Euroopast ja mitte USAst) jms.

Aastakümnete jooksul välja kujunenud vastastikune sõltuvussuhe piirab ka USA võimalusi vastavaid hoobasid kasutada. USA võimuses on aeglustada Hiina elektroonikatööstuse arengut, kasutades selleks oma kvaasi-monopoolset staatust maailma mikroprotsessorite tehnoloogialiidrina. Samas paljude muldmetallide tootmises peaaegu monopoli staatuses Hiina suudaks vastuembargo abil halvata märkimisväärse osa USA ning Lääneriikide aeronautika, elektroonika ning rohelise energeetika sektorist. Patiseis.

Ülaltoodud asjaolude summa piirab USA ja Hiina vahelise majanduslik-tehnoloogilise rivaliteedi väljendumisvorme, muutes kõige tõenäolisemaks järkjärgulise sõltuvussuhte vähenemise, millega kaasneb paratamatult oht majandusliku mõõduvõtu asendumises militaarsega.

*Blackrock – USA ja maailma suurim varahaldusfirma, mis valitseb u 6 triljoni USD vääruses finantsvara. 

*Office of Net Assessment – Pentagoni sisene juhtiv mõttekoda, mille peamine eesmärk on ennetada ja kujundada militaarseid ja strateegilisi tulevikutrende.

Adrian Bachmann on TAVIDi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui riiklikul tasandil.

Allikas – Bloomberg: China Stockpiles U.S. Chips as ‘Silicon Curtain’ Descends