Bank of America: kuld on saanud "ülimaks turvasadama varaks"

11.11.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Praeguses makromajanduslikus keskkonnas „on kuld ülim turvasadama vara,“ teatas USA nelja suurima panga hulka kuuluva Bank of America tooraineturgude analüütik Michael Widmer. Analüütiku sõnul on selle peamiseks põhjuseks mure USA rahanduse olukorra pärast.

Kulla hind on tänavu kiiresti tõusnud ning 22. oktoobril jõudis unts 2787 dollarini, mis on uus rekord. Pärast seda on kulla hind veidi alla tulnud ja kaupleb 2666 dollari juures.

Bank of America prognoosib, et 2025. aasta esimeses pooles jõuab kuld 3000 dollarini untsist. „Kombinatsioon makromajanduslikust ebakindlusest, võlgade kasvust ning keskpankade kullaostudest teeb kullast viimase turvasadama vara,“ teatas Widmer.

USA eelarve ja riigivõla olukord

Üks peamisi faktoreid, miks Bank of America peab kulda „ülimaks“ turvasadama varaks, on USA eelarve ja riigivõla olukord.

Kõrgemad intressimäärad on märkimisväärselt kasvatanud võla teenindamise kulusid, mis on tekitanud muret rahanduse jätkusuutlikkuse pärast. USA valitsuse enda prognooside järgi jõuab riigivõla maht majandusega võrreldes järgmise kolme aasta jooksul uute rekorditeni.

Widmer tõi välja, et kumbki presidendikandidaat ei võtnud eelarve parandamist valimistel fookusesse. Sõltumatu Vastutustundliku Eelarve Komitee (Committe for Responsible Federal Budget) avaldas oktoobri alguses raporti, milles hinnati nii Harrise kui Trumpi mõju USA riigivõlale. Keskmine hinnangu järgi suurendaks Trump riigivõlga aastatel 2026-2035 täiendavalt 7,5 triljoni dollari võrra.

„Suur ja kasvav riigivõlg ähvardab aeglustada majanduskasvu, tõsta intressimäärasid ja intressimakseid, nõrgestada julgeolekut ning piirata erinevate poliitikate elluviimist. Lõpuks on kasvamas risk, et see kõik viib eelarvekriisini,“ selgitas Widmer.

Kulda toetavad ka globaalsed trendid

Widmer ütles, et ekspansionistlikud eelarvepoliitikad on arenenud majandustes läbivad, mis toetab samuti kulda. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib, et kliima, demograafiliste muutuste ja kaitsekulude kasv moodustavad 2030. aastaks maailma SKPst 7-8 protsenti.

Kuna nende teemadega seotud kulutused kasvavad, siis on valitsused sunnitud rohkem võlgu võtma. Ja kui võlakirjaturgude volatiilsus kasvab, siis pakub investoritele turvalist pelgupaika kuld, selgitas Widmer.

Samuti oodatakse, et keskpangad jätkavad usinat kulla kokkuostmist. Kulla osakaal keskpankade reservides on kasvanud 10protsendini, veel kümme aastat tagasi oli see näitaja vaid 3 protsenti.

Inflatsiooniootused kasvavad

Kuld tõusis oktoobri lõpus rekordini vaatamata sellele, et alates septembri keskpaigast on USA riigivõlakirjade tootlus tõusnud ning jõudnud kõrgeima tasemeni alates selle aasta juulist. USA riigivõlakirjad konkureerivad kullaga peamise turvasadama tiitli pärast. Ja kui riigivõlakirjade pealt saadav tootlus kasvab, siis üldiselt mõjub see kullale negatiivselt.

Widmeri sõnul on kuld kallinenud, sest inflatsiooniootused on koos Föderaalreservi intressikärbetega kasvanud. Kuna järgnevatel aastatel oodatakse kõrgemat inflatsiooni, siis on ka võlakirjade oodatav reaaltootlus (tootlus, millest on inflatsioon maha arvestatud) kahanenud. Ehk investorid arvavad, et edaspidine võlakirjade reaaltootlus saab olema kesisem.

Sellest, kuidas riigivõlakirjade turg on kullaga seotud ja miks kuld on üle võtmas ülima turvasadama tiitlit, saab pikemalt lugeda siit.