Edetabel: Eesti on kullavarude poolest maailma viimaste seas

12.02.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Keskpankade kullareservid on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.

Eesti Pangal on kokku 256,6 kilogrammi kulda, mis moodustas 2024. aasta lõpu seisuga 0,89 protsenti keskpanga investeerimisvaradest. Keskpanga investeerimisvarade maht ulatus 2023. aasta lõpu seisuga 2 miljardi euroni.

WGC käsutuses on 107 riigi andmed ning Eesti on nende andmete kohaselt kullavarude kogumahult 101. kohal ning osakaalult 97. kohal. Ülejäänud maailma riikide kohta puuduvad WGC-l andmed.

Pea kogu Eesti kuld on maha müüdud

Veel 90ndate alguses moodustas kuld enam kui 90 protsenti Eesti Panga investeerimisvaradest – see näitaja oli tollal maailma suurim. Keskpanga põhjenduste järgi oli kulla hind liiga kõikuv, et tagada fikseeritud kursiga krooni stabiilsus. Kuld otsustati maha müüa ning selle asemele otsustati soetada riigivõlakirju.

Lõviosa kullast müüdi aastatel 1992-1993 (ca 11 tonni) ning untsi eest saadi keskmiselt 367 eurot. Praeguseks maksab unts kulda ligi 2800 eurot.

Ametlikult on maailma suurimad kullavarud Ameerika Ühendriikidel – kokku 8133,5 tonni. Järgnevad Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Venemaa. Nii USA, Saksamaa, Itaalia kui ka Prantsusmaa reservidest on enam kui 70 protsenti kullas.

Lähinaabritel on rohkem kulda

Kui võrrelda Eestit Euroopa Liidu lähinaabritega, siis on näha, et teistes keskpankades on kulla osakaal tunduvalt suurem. Soomes on see ligi 22 protsendi juures, Poolas ja Rootsis 17 protsendi juures, Lätis 11 protsendi juures ja Leedus 7 protsendi juures. Eestis on osakaal väiksem kui 1 protsent.

Venemaa Keskpanga kogureservidest moodustab kuld ligi 32 protsenti. See osakaal on seoses riigi välisvaluuta reservide külmutamisega lääneriikides viimastel aastatel kasvanud.

Kusjuures Poola Keskpank oli kõigi maailma keskpankade seas mullu suurim kullaostja – kokku soetati 90 tonni kulda. Sealne keskpanga juht on öelnud, et nad plaanivad kulla osakaalu viia oma portfellis 20 protsendini. Riigil on kokku ligi 450 tonni kulda.

“Miks keskpank omab kulda? Sest kuld säilitab oma väärtuse ka siis, kui keegi tõmbab globaalsel finantssüsteemil juhtme seinast välja,” ütles Poola Keskpanga juht Adam Glapinski. “Valmistume kõige ebasoodsamateks tingimusteks.”

Eesti Pank kirjutab seevastu oma kodulehel, et kulda säilitatakse pigem ajaloolistel kui finantsilistel põhjustel.

Läti, Leedu ja Rootsi varud on püsinud muutumatuna

Läti andis Euroopa Keskpanga käsutusse 2014. aastal kokku 1,1 tonni kulda, mis oli osa eurotsooniga liitumise protsessist. Praegu ulatuvad nende varud 6,66 tonnini, moodustades enam kui 10 protsenti investeerimisvaradest. Leedul on kokku 5,82 tonni kulda, mis moodustab investeerimisvaradest 6,58 protsenti.

Rootsi kullavarud ulatuvad hetkel ligi 126 tonnini, millega ollakse maailma riikide seas 33. kohal. Rootsi müüs ajaperioodil 2005-2009 kokku ära ligi 60 tonni kulda.

Veel 2003. aasta lõpus oli Norra Keskpangal umbes 37 tonni kulda. 2004. aastaks oli keskpank aga kõik kullavarud maha müünud ning alles olid vaid enne 1940. aasta okupatsiooni Inglismaale viidud ajaloolised mündid, mida sooviti näitustel eksponeerida. Kuigi füüsilist kulda Norra Keskpangal ei ole, siis Norra riiklik naftafond on teinud märkimisväärseid investeeringuid kullaga seotud varadesse (nt kaevandusaktsiad).