Kulla esimese kvartali nõudlust vedasid keskpangad ja Hiina investorid

05.05.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla ülemaailmne nõudlus püsis esimeses kvartalis tugev. Sellele aitasid eelkõige kaasa Hiina investorid ning keskpankade tugev nõudlus. Need faktorid peaks kullaturgu toetama ka ülejäänud aasta vältel, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 2 protsenti, 1231 tonnini. Kuna kulla hind on aastaga märkimisväärselt kasvanud, siis dollarites tõusis nõudluse maht lausa 74 protsenti, 193 miljardi dollarini.

Investeerimisnõudluse puhul oli märgata huvitavat trendi – märtsikuise hinnalanguse ajal hakkasid niinimetatud virtuaalset kulda (ETFid) ostnud investorid agressiivselt müüma, füüsilise kulla ostjad kasutasid soodsamaid hindu aga positsiooni suurendamiseks. Näiteks Hiinas tõusis müntide ja kangide nõudlus kõigi aegade rekordini.

Vaatamata sellele, et Venemaa ja Türgi on aasta alguses müünud arvestatavas koguses kulda, püsis keskpankade nõudlus kõrge. Suurim ostja oli taaskord Poola, kellele järgnesid Usbekistan, Hiina, Tšehhi ja mitmed teised riigid.

Kõrged hinnad survestasid aga jätkuvalt ehete nõudlust, mis langes aastatagusega võrreldes pea viiendiku võrra. Tehnoloogiasektori nõudlus oli aga kasvamas.

Investeerimisnõudlus langes veidi

Investeerimisnõudlus langes aastatagusega võrreldes 5 protsenti, 536 tonnini. Peamiselt on languse börsil kaubeldavad fondid (ETFid) – kui jaanuaris ja veebruaris toimus fondidesse suur sissevool, siis märtsis oldi küllaltki agressiivselt müügipoolel.

Kokku voolas ETFidesse kvartali jooksul 62 tonni kulda, mis oli tunduvalt madalam kui eelneva nelja kvartali keskmine (ca 200 tonni).

Teisalt püsis füüsilise kulla ehk müntide ja kangide nõudlus tänu Aasiale väga tugev. Kokku suurenes nõudlus aastaga 42 protsenti, 474 tonnini. 2013. aasta teises kvartalis saavutatud rekordi (602 tonni) järel on see teisel kohal tulemus. Füüsilise kulla puhul oli märtsikuu hinnalanguse ajal näha rohkem ostuhuvi kui ETFide puhul.

Hiina investorid ostsid kvartaliga kokku 207 tonni kulda, millega purustati kõik eelnevad rekordid. Kulla kiire hinnatõus, teiste varaklasside kehv tootlus, geopoliitilised pinged ning kaubandussõda olid kõik faktorid, mis suurendasid hiinlaste huvi kulla vastu.

Euroopas osteti münte ja kange kokku 41 tonni. Võrreldes aastatagusega kasvas nõudlus 50 protsenti. Neljanda kvartaliga võrreldes jäi nõudlus aga samaks.

Keskpankade nõudlus tugevnes

Keskpankade nõudlus püsis vaatamata kulla hinnatõusule ning Türgi ja Venemaa müükidele tugev. Kokku ulatusid kvartali netoostud (ostudest on müügid maha arvestatud) 244 tonnini. Nõudlus ületas nii eelmist kvartalit kui ka viie aasta keskmist, mis näitab, et riikide strateegiline kullareservide suurendamine jätkub.

Keskpankade jaoks kasvas tänavu ebakindlus mitmel erineval rindel. Iraani sõda muutis geopoliitilise ja majandusliku keskkonna veelgi hapramaks, mis muutis ka finantsturud volatiilsemaks. Ka kulla hind on tavapärasest rohkem kõikunud.

Vaatamata sellele on keskpankade nõudlus tugev, mis viitab sellele, et paljud riigid on teinud strateegilise otsuse kulla ostmist pikaajaliselt jätkata. Kuld on neutraalne reservvara, mis aitab riiklikke reserve kaitsta ning varasid hajutada.

Suurim ostja taaskord Poola

Suurim ostja oli jällegi Poola keskpank, kes soetas kvartaliga 31 tonni kulda. Vaatamata sellele, et Poola plaanis ajutiselt osa kullast maha müüa, siis hetkel liigutakse keskpanga pikaajalise eesmärgi poole, milleks on viia reservid 700 tonnini. Hetkel on Poolal 582 tonni kulda.

Usbekistan ostis 25 tonni kulda ning Kasahstan täiendas reserve 12 tonni võrra. Ostupoolel olid veel Hiina (7 tonni), Tšehhi (5 tonni), Malaisia (5 tonni), Guatemala (2 tonni), Kamboodža (2 tonni), Indoneesia (2 tonni), Serbia (1 tonn) ja Araabia Ühendemiraadid (1 tonn).

Jätkuvalt on enamus keskpankade ostudest raporteerimata – trend, kus oste tehakse salajaselt, algas 2022. aastal ning kestab siiamaani.

Suurim müüja on tänavu olnud Türgi, kes on vähendanud reserve 70 tonni võrra. Kulda müüdi peamiselt swap-lepingute kaudu, mis tähendab, et keskpangal on plaan reservid tagasi osta. Kevade hakul müüdi kulda peamiselt selleks, et toetada liiri kurssi.

Azerbaidžaani naftafond müüs 22 tonni kulda, sama koguse likvideeris ka Venemaa, kelle eelarvesse on tekkinud sõja tõttu suur auk.

Ehete nõudlus languses

Ehete nõudlus langes esimeses kvartalis 300 tonni. Alates sellest, kui Maailma Kullanõukogu andmeid koguma hakkas, on ehete nõudlus langenud alla 300 tonni vaid ühel korral – 2020. aasta koroonakriisi ajal.

Sellegi poolest kasvas kuldehete nõudlus dollarites mõõdetuna 31 protsenti, 47 miljardi dollarini, mis on rekordiline esimene kvartal. Kulla hind mõjutab ehete koguselist nõudlust rohkem, sest nende ostjad on hinnatundlikumad, eriti Hiinas ja Indias.

Tehnoloogiasektori nõudlus kasvas aastaga 1 protsendi võrra, 82 tonnini. Peamiselt aitas sellele kaasa asjaolu, et kulda on vaja tehisintellekti infrastruktuuris. Erinevalt hõbedast on kulla tööstuslik nõudlus kogunõudlusega võrreldes aga jätkuvalt tagasihoidlik.

Selle aasta prognoosid

Kullanõukogu kirjutab, et turgu mõjutavad tänavu peamiselt geopoliitilised faktorid, mis panevad keskpankasid kulda ostma. Lisaks sellele oodatakse jätkuvat sissevoolu kulla ETFidesse ning füüsilise investeerimiskulla tugeva nõudluse püsimist.

Samuti tõid nad välja, et võlakirjade korrelatsioon aktsiaturgudega on positiivne ning riskide maandajana võlakirjad enam nii hästi ei toimi.

Investeerimisnõudlust veavad nende sõnul ka edaspidi Aasia investorid. Ehete nõudlus peaks kõrgete hindade tõttu aga edasi langema.

Kaevanduste toodang kasvab tänavu prognoosi kohaselt aga mõõdukalt. Taaskasutuse märgatavat tõusu aga oodata ei ole. Seega pakkumine peaks püsima enam-vähem eelmise aasta tasemel.