Rahapuudus: Venemaa jätkas kulla müümist ka märtsis

21.04.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Venemaa keskpank jätkas kulla müümist ka märtsis ning on tänavu vähendanud oma reserve kokku ligi 22 tonni võrra, selgub esmaspäeval avaldatud andmetest.

Esialgsete andmete kohaselt müüs Venemaa märtsis kokku 6,2 tonni kulda. Jaanuaris müüdi 9,2 tonni ning veebruaris samuti 6,2 tonni. Viimati müüs Venemaa kulda sellises tempos 2002. aasta kevadel.

Venemaa kullareservide müük on arvatavasti seotud keerulise eelarvelise olukorraga. Ukraina sõja kulud on suured ning nafta hind oli eelmisel aastal langustrendis, mille tõttu teenis riik mullu tunduvalt vähem tulu.

Venemaa eelarves on suur auk

Kuigi naftahinnad on peale Iraani sõja algust tõusnud, on Venemaa eelarves jätkuvalt suur auk, mille täitmiseks oleks vaja, et nafta püsiks kõrgel tasemel pikemat aega. See on arvatavasti ka põhjus, miks märtsis kullamüüki jätkati.

Samas tasub mainida, et Venemaa naftatulud on juba praegu kiiresti kasvamas. Kui jaanuaris saadi barreli eest keskmiselt vaid 44,6 dollarit, siis märtsis juba 77 dollarit. Reutersi arvutuste järgi kasvab Venemaa naftatulu aprillis eelnevate kuudega võrreldes kahekordseks, 9 miljardi dollarini.

Kui naftahinnad jäävad ka edaspidi kõrgele tasemele, teenib Venemaa tänavu arvatust kümneid miljardeid dollareid rohkem tulu.

See tähendab, et kõrgete energiahindade juures ei pruugi Venemaal edaspidi tekkida vajadust kullareserve märkimisväärses koguses müüa. Selle aasta esimese kolme kuuga on kullamüügist saadud umbes 3,5 miljardit dollarit.

Veebruaris ilmus Tavidi lehel ka suur lugu Venemaa majanduse seisust ning kullareservide müügist. Seda saab lugeda siit:

Nafta langus sundis Venemaad kulda müüma

Üldiselt oodatakse, et ülemaailmne keskpankade kulla ostuhuvi püsib tervikuna kõrgel ka tänavu. Kuigi jaanuaris oli riikide ostuhuvi madal, siis veebruaris see taastus. Müügipoolel on tunduvalt vähem keskpanku kui ostupoolel.

Venemaa on olnud sellel sajandil suurim kullaostja

Venemaa keskpanga teatel oli nende kullareservide väärtus aprilli alguses 334 miljardit dollarit. Aasta alguses oli nende väärtus 325 miljardit dollarit.

Venemaa kullareservid on maailma ühed suuremad, ulatudes umbes 2312 tonnini. Suuremad reservid on ametlike andmete järgi vaid USA-l, Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalial.

Sellel sajandil on Venemaa olnud ametlikult suurim kullaostja. Allpool oleval graafikul on välja toodud, milliseid tehinguid on riik kullaturul kuude lõikes teinud. Nagu näha, siis kulda hakati innukamalt ostma 2007-2008 aastatel, mil maailma tabas finantskriis. Kokku on Venemaa alates 2002. aastast ostnud 1888 tonni kulda.

Järjepidevaid ja suuri oste tehti ka aastatel 2015-2019, mil kulla untsihind kauples 1100-1300 dollari vahemikus. Tänaseks on untsihind tõusnud 4780 dollarini.