Euroopa suurim pank: pikaajaliselt oleme kulla hinna osas positiivsed

21.04.2026
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kuigi Lähis-Idas käiv sõda on suurendanud kulla hinna lühiajalisi kõikumisi, siis pikaajaline pilt on jätkuvalt positiivne, sest geopoliitilised riskid on kõrged, riikide eelarve puudujäägid kasvavad ning keskpangad jätkavad kullaoste, ütles Euroopa suurima panga HSBC tooraineturgude strateeg Rodolphe Bohn.

Bohn tõi välja, et kuld on alustanud aastat suurte kõikumistega – kui jaanuari lõpus maksis unts 5415 dollarit, siis märtsi lõpuks langes see 4400 dollarini. Seda ajal, mil Iraani sõda eskaleerus, vahendab portaal Kitco.

„Sellel perioodil võeti finantsturgudel riske vähemaks, nafta hind tõusis järsult, USA dollar tugevnes, võlakirjade tootlused kasvasid ning aktsiaturud langesid,“ kirjutas ta. „Kuld ei käitunud kui otsene geopoliitiliste riskide maandaja, sest investorid hakkasid likviidsuse tagamiseks kulda müüma ning samaaegselt kasvas nõudlus dollarite järele.“

Nafta hind tõusis ja kuld langes

„Samas näitab hiljutine relvarahu, et kuld võib turgude stabiliseerumisel kiiresti taastuda,“ lisas ta. Bohn ütles, et kulla- ja naftahindade omavaheline suhe on dünaamiline ja sõltub turušoki olemusest. „Kuld ja nafta liikusid eri suundades. Kui dollar tugevneb, siis tavapäraselt paneb see surve alla nii nafta kui ka kulla, aga Lähis-Ida pakkumise šokk pani nafta kallinema koos dollariga. Kuld samal ajal aga langes.”

Bohn ütles, et keskpankade rahapoliitika on kollase metalli jaoks hetkel võtmetähtsusega. Kuigi HSBC ei oota enam intressikärpeid, võiks püsiv inflatsioon ja oht majanduskasvule olla kulla jaoks toetavad.

„Kõrgemad reaalintressid võivad kullale negatiivselt mõjuda, sest kuld ei paku intressi,“ selgitas analüütik. „Kuigi me eeldame, et Föderaalreserv intresse (sel aastal) ei langeta, mis võib olla kulla hinna jaoks negatiivne uudis, siis stagflatsiooni risk peaks jätkuvalt kulla nõudlust toetama.“

Eelarvete puudujääkide kasv

Lisaks sellele näeb HSBC, et praegused valitsuste eelarvete puudujäägid ning keskpankade nõudlus pakuvad kullale pikaajalist tuge.

„Kõrgemad eelarve puudujäägid ning võlatasemete kasv nii USAs kui teistes riikides tekitavad nõudlust reaalvarade järgi. Eriti siis, kui investorid on mures finantsstabiilsuse ja rahapoliitilise paindlikkuse pärast,“ ütles Bohn. „IMFi hinnangute järgi saab USA võlataseme suhe SKPsse olema lähedal 100 protsendile. Kõrgemad kaitsekulutused suurendavad aga globaalseid võlakoormaid. On ebatõenäoline, et keskpikas perspektiivis need arengud pöörduvad. Selle tõttu pakuvad need kulla hinnale pikaajalist tuge.“

„Keskpankade nõudlus on võrreldes 2022-2024 aastate tippudega jahenenud ja mõned keskpangad on olnud sunnitud valuutakursside toetamiseks ja kaitsekulutuste rahastamiseks kulda müüma,“ tõi Bohn välja. „Sellegi poolest peaks keskpankade nõudlus aasta teises pooles tugevnema, sest pikaajaliselt soovitakse varasid jätkuvalt kulla abil hajutada.“

Jaeinvestorite osakaal turul on kasvanud

Bohn ütles, et kui eelnevatel aastatel vedasid kulla nõudlust peamiselt keskpangad, siis nüüd on kasvanud jaeinvestorite roll. „Kui investeerimisnõudlus peaks pikemaks ajaks nõrgaks jääma, võib see hinnatõuse piirata. Üldiselt on kulla hinna kujunemisel kasvanud eelkõige jaeinvestorite tähtsus.“

„Lühiajaliselt sõltub kulla hinna suund Lähis-Ida konflikti edasisest käigust. Konflikti lahenemine eeldaks relvarahu, sõjapidamise lõpetamist regioonis, Hormuzi väina avamist ning naftahindade stabiliseerumist,“ võttis Bohn kokku. „Sellised olud vähendaksid finantsilist stressi, langetaks inflatsioonihirme ning toetaks madalamaid intresse.“

„Keskpikas ja pikas perspektiivis ootame jätkuvalt kulla hinnatõusu,“ lisas Bohn.