Euroopa suurim pank: pikaajaliselt oleme kulla hinna osas positiivsed

21.04.2026
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kuigi Lähis-Idas käiv sõda on suurendanud kulla hinna lühiajalisi kõikumisi, siis pikaajaline pilt on jätkuvalt positiivne, sest geopoliitilised riskid on kõrged, riikide eelarve puudujäägid kasvavad ning keskpangad jätkavad kullaoste, ütles Euroopa suurima panga HSBC tooraineturgude strateeg Rodolphe Bohn.

Bohn tõi välja, et kuld on alustanud uut aastat suurte kõikumistega – kui jaanuari lõpus maksis unts kulda 5415 dollarit, siis märtsi lõpuks langes see 4400 dollarini. Seda ajal, mil Iraani sõda eskaleerus, vahendab portaal Kitco.

„Selle ajal võeti finantsturgudel riske vähemaks, nafta hind tõusis järsult, USA dollar tugevnes, võlakirjade tootlused kasvasid ning aktsiaturud langesid,“ kirjutas ta. „Kuld ei käitunud kui otsene geopoliitiliste riskide maandaja, sest investorid müüsid likviidsuse tagamiseks kulda ning nõudlus dollarite järele kasvas.“

Nafta hind tõusis ja kuld langes

„Samas näitab hiljutine relvarahu, et kuld võib turgude stabiliseerumisel kiiresti taastuda,“ lisas ta. Bohn ütles, et kulla- ja naftahindade omavaheline suhe on dünaamiline ja sõltub šoki olemusest. „Kuld ja nafta liikusid eri suundades. Kui dollar tugevneb, siis tavapäraselt paneb see nii nafta kui ka kulla surve alla, aga Lähis-Ida pakkumise šokk pani nafta kallinema koos dollariga ning kuld langes.”

Bohn ütles, et keskpankade rahapoliitika on kollase metalli puhul hetkel võtmetähtsusega. Kuigi HSBC ei oota enam intressikärpeid, võiks püsiv inflatsioon ja oht majanduskasvule olla kulla jaoks toetavad.

„Kõrgemad reaalintressid võivad kullale negatiivsed olla, sest kuld ei paku intressi,“ selgitas ta. „Kuigi me ootame, et Föderaalreserv intresse ei langeta, mis võib kullale olla negatiivne, siis stagflatsiooni risk peaks jätkuvalt toetama nõudlust kulla järele.“

Eelarvete puudujääkide kasv

Lisaks sellele näeb HSBC, et praegused valitsuste eelarvete puudujäägid ning keskpankade nõudlus pakuvad kullale pikaajalist tuge.

„Kõrgemad eelarve puudujäägid ning võlatasemete kasv nii USAs kui teistes riikides tekitavad nõudlust reaalvarade järele. Eriti siis, kui investorid on mures finantsstabiilsuse ja rahapoliitilise paindlikkuse pärast,“ ütles Bohn. „IMFi hinnangute järgi saab USA võlatase SKPsse olema lähedal 100 protsendile ja kõrgemad kaitsekulutused suurendavad globaalseid võlakoormaid. On ebatõenäoline, et keskpikas perspektiivis need arengud pöörduvad. Selle tõttu pakuvad need kulla hinnale pikaajalist tuge.“

„Keskpankade nõudlus on võrreldes 2022-2024 aastate tippudega jahenenud ja mõned keskpangad on olnud sunnitud valuutakursside toetamiseks ja kaitsekulutuste rahastamiseks kulda müüma,“ tõi Bohn välja. „Sellegi poolest peaks keskpankade nõudlus aasta teises pooles tugevnema, sest keskpangad soovivad oma varasid pikaajaliselt kulda hajutada.“

Jaeinvestorite olulisus turul on kasvanud

Bohn ütles, et kui eelnevatel aastatel vedasid kulla nõudlust peamiselt keskpangad, siis nüüd on jaeinvestorite olulisus kasvanud. „Kui investeerimisnõudlus peaks pikemaks ajaks jääma nõrgaks, siis see võib piirata hinnatõuse. Üldiselt on jaeinvestorite tähtsus kulla hinna puhul kasvanud.“

„Lühiajaliselt sõltub kulla hinna suund Lähis-Ida konflikti lahenemisest. See tähendaks relvarahu, regioonis sõjapidamise lõpetamist, Hormuzi väina avamist ning naftahindade stabiliseerumist,“ võttis Bohn kokku. „Sellised olud vähendaksid finantsilist stressi, alandaks inflatsioonihirme ning toetaks madalamaid intresse.“

„Me ootame kullale keskpikas ja pikas perspektiivis jätkuvalt hinnatõusu,“ ütles Bohn.