Investorid on liigutanud rekordkoguse raha kullaga tagatud fondidesse

04.02.2020

Bloombergi finantsuudiste portaal annab teada, et investorid üle maailma on liigutanud rekordilise koguse varasid kulda. Kullahinnaga seotud indekseeritud fondide kogumaht ületas 03.01.2020 seisuga 2573 tonni, seljatades viimati 2012. aastal püstitatud tippmargi. Kullavarude suurenemine on jätkanud kasvu viimased 4 aastat järjest.

Kullaga tagatud indeksfondide kasvu peamise põhjusena nähakse eelkõige jätkuvalt maailma reservvaluutat dollarit emiteeriva USA keskpanga madalate intressimäärade ja rahatrüki poliitikat (USA keskpank ostis möödunud aastal riigi võlakirju mahus 60 miljardit dollarit kuus), geopoliitilisi pingeid ning viimase mõjurina ka Hiinas lahvatanud tervisekriisi.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Bloombergi poolt edastatud andmed ei kattu hiljuti Maailma Kullanõukogu poolt avaldatud numbritega, mille kohaselt ületasid kullaga tagatud indeksfondide kullareservid juba 2019 lõpus 2900 tonni piiri. Suures pildis ei ei ole kahe allika poolt pakutud numbrite erinevus siiski väga suur.

Kuna kuld on olnud aastatuhandeid ebakindlatel aegadel kõige kindlam varaliik ning “non plus ultra” instrument turvamaks vara säilimist, siis on kasvanud huvi kulla vastu finantsiliselt turbulentsetel ja geopoliitiliselt ebastabiilsetel aegadel igati ootuspärane. Ent vara turvamine kulla abil on mõttekas üksnes juhul, kui seda tehakse viisil, mis on truu kulla kui füüsilise reaalvara olemusele. Paraku kullaga tagatud indeksfondid (Exchange Traded Funds – ETF) seda ei ole, kuna inimesed, kes nendesse investeerivad, on avatud küll kulla hinnale, ent nad omavad siiski lihtsalt formaaljuriidilist finantsinstrumenti ja mitte päris kulda ennast.

ETFi osak ei taga ligipääsu selle alusvaraks olevale kullale, mis ei ole isikustatud ning on juriidiliselt reeglina fondi, mitte fondis osalust omava isiku vara. Mis peamine, maailmas on märksa rohkem nõudeõigusi ETF nn paberkulla aluseks olevale kullale, kui seda kulda füüsilisel kujul fondide omanduses olemas on. Kui “muusika lõppeb” ja tõeliselt kataklüsmiline finantskriis saabub, jääb enamus fondide omanikest oma varast kas tervenisti ilma või siis satuvad kafkalikult absurdsesse olukorda, kus nende käes on paber kullafondis olevale kullale, mida nad veksli eest lunastada ei saa.

Kullaga tagatud fondide omandusse kuulub 193 472 tonnini ulatuvatest maailma kullavarudest siiski üksnes väike osa – umbes 1,3%.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.