Kuld alustas uut aastat hoogsa kallinemisega

Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind on eelmise aasta novembris alanud kiiret tõusu jätkanud ka uuel aastal, millele on kaasa aidanud nii nõrgenev dollar kui ka ootused, et Föderaalreserv tõstab intressimäärasid aeglasemalt. Kui vaadelda varaklasside lõikes, on kuld viimase kolme kuu lõikes olnud üks suurimaid tõusjaid.

Finantsturud olid veel mõned kuud tagasi väga tugeva surve all, sest intressimäärasid tõsteti ning USA dollar oli väga tugevaks muutunud. Alates novembrist on kõigil turgudel toimunud märkimisväärne taastumine, kuld ja hõbe on olnud selles osas juhtpositsioonil.

Kuld lõpetas eelmise aasta 1823 dollaril untsist ning kallines jaanuaris kokku 5,7 protsenti, 1928 dollarini untsist, olles kallinenud ka novembris ja detsembris. Eelmise aasta novembris langes kuld kolmandat korda järjest umbes 1615 dollari juurde, pärast mida on taastumine olnud väga muljetavaldav – tõus on alates madalpunktist olnud ligi 21 protsenti.

Kuld oli enne novembrit odavnenud juba kuus kuud järjest, seega on osalt tegemist tehnilise taastumisega. Eelmise aasta aprillist alates odavnes kuld seitse kuud järjest, langedes tippudest 455 dollari võrra ehk 22 protsenti.

Kulla hinnaliikumine viimase aasta jooksul (dollarites). Allikas: Goldprice.org

Nõrgenev dollar on kullale hoogu andnud

Kullal on suuresti tuge pakkunud dollari odavnemine. Dollariindeks (DXY) hakkas pärast septembris saavutatud tippe kiiresti langema ning trend on kestnud ka jaanuaris. Kokku on indeks sügiseste tippudega võrreldes kukkunud 10,7 protsenti, 101,9 punktini. Viimati oli dollar nii nõrk eelmise aasta juunis. Kui dollar nõrgeneb, muudab see kulla teiste valuutade kasutajate jaoks odavamaks ja vastupidi.

Teiseks on turuosalised panustamas sellele, et Föderaalreserv lõpetab peagi intressimäärade tõstmise. Veebruari alguses toimunud kohtumisel tõsteti baasintressi 0,25protsendipunkti võrra, enne tõsteti viimase aasta jooksul toimunud kohtumistel intressi 0,5 protsendipunkti võrra.

Föderaalreservi sõnul on nad inflatsiooniga võitlemisel edu saavutamas, aga võitlus pole läbi ning intressid peavad veel tõusma ning püsima kõrgel terve 2023. aasta vältel. Üldiselt võeti sõnumeid aga selliselt, et karm rahapoliitika on taandumas ning kullale mõjus see veebruari alguses hästi. Untsihind jõudis 2. veebruaril 1960 dollarini, mis on viimase üheksa kuu kõrgeim tase.

Kui intressimäärasid tõstetakse oodatust vähem või hoopis langetatakse, läheb kullal üldiselt hästi, sest see vähendab kulla alternatiivkulu.

Hõbe jäi kullale jaanuaris alla

Hõbeda hind liikus jaanuaris peamiselt külgsuunaliselt, odavnedes kuu lõikes kokku 1,4 protsenti. Veebruari esimestel päevadel on hõbe aga tublisti kallinenud ja jõudnud 24,5 dollarini untsist, mis on viimase 10 kuu kõrgeim tase. Selle taseme juures on aga kujunenud viimase kuu jooksul ka vastupanu.

Väärismetallide kiiretel tõusuperioodidel on kulla ja hõbeda hinnasuhe reeglina langemas ja vastupidi. Hinnasuhe näitab, kui mitu untsi hõbedat on vaja ühe kullauntsi ostmiseks. Väärismetallide tõusutrendi ajal see suhe reeglina kasvab (hõbe tõuseb kiiremini) ja langustrendi ajal väheneb (hõbe odavneb kiiremini).

Jaanuaris on hinnasuhe vaatamata tõusutrendi jätkumisele langenud, mis väärismetallide turu puhul pigem halb märk. Samas ootavad mitmed analüütikud tänavu siiski hõbeda tõusutrendi jätkumist.

Näiteks Commerzbanki analüütikute sõnul ületab hõbe peagi 25 dollari taseme, sest tööstuse tugev nõudlus toetab hindu.

Tööstuse nõudlus peaks tänu elektriautodele, 5G tehnoloogiale ja rohelise infrastruktuuri arendamisele olema tugev. Füüsilist nõudlust toetab aga mure inflatsiooni pärast, mis pole kuhugile kadunud, ütlesid analüütikud.

Hõbeda füüsilisel turul oli 2022. aastal aga suurim puudujääk alates 1990ndatest, teatas Silver Institute novembri lõpus avaldatud raportis. Kui nõudlus oli 1,21 miljardit untsi, siis kaevanduste tootmine ulatus vaid 1,017 miljardi untsini. Rekordiline puudujääk peaks samuti füüsilise hõbeda hinda tänavu toetama.