Kuld odavnes, aga investorid ostsid rekordkoguses kulla ETFe

13.10.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Intressimäärade tõus on septembris ja oktoobris kulla hinda survestanud, aga sellegi poolest voolas kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETFid) kolmandas kvartalis rekordiliselt dollareid.

Maailma Kullanõukogu (WGC) teatas, et globaalselt voolas ETFidesse kolmandas kvartalis kokku $31 miljardit, mis on uus rekord. Kokku osteti ETFide kaudu kvartaliga 211 tonni kulda. Huvitav on asjaolu, et hetkel on aktiivsemalt ostmas just Põhja-Ameerika ja Euroopa fondid.

Raha vool kulla ETFidesse ajal, mil kuld ise on enamjaolt odavnenud, on pigem harv nähtus. Üldiselt kipub kapitali sissevool fondidesse käima käsikäes hinnatõusuga. Võib eeldada, et paljud investorid kasutavad hetkel hinnalangust positsioonide suurendamiseks ning langus on tingitud peamiselt sellest, et spekulandid on futuuride ja optsioonide turul agressiivselt müünud.

ETFides rekordiliselt kulda

Kokku on ETFides nüüd rekordilised 4256 tonni kulda. Tõsi, maailmas saadaolevast kullast moodustab see siiski väikse osa. Globaalselt on investorite käes kokku umbes 60 000 tonni kulda.

ETFid on peamine viis, kuidas ilma võimenduslaenuta nii-öelda virtuaalsesse kulda investeeritakse. ETFide ja füüsilise kulla erinevustest saab pikemalt lugeda siit:

Kulda investeerimise erinevad viisid

Üllatuse valmistasid Ühendkuningriigi investorid

“Kõige enam panustasid USA investorid ning üllatuse valmistasid Ühendkuningriigis registreeritud fondid. Saareriigis pole kulla ETFidesse investeeritavad mahud varem nii suured olnud,” kirjutasid WGC analüütikud.

Nad lisasid, et arvatavasti muretsevad investorid Ühendkuningriigis inflatsiooni ning jätkusuutmatu rahandusliku olukorra pärast, mis suurendab võlakirjadega seotud riske.

Ühendkuningriigi rahanduslik seis on viimastel aastatel märgatavalt halvenenud. Valitsussektori võlg on tõusnud enam kui 100 protsendini SKPst ja jõudnud kõrgeima tasemeni alates 1950ndatest. Riigieelarve on sügavas miinuses ning võla intressimaksed söövad aina suurema osa maksutuludest.

Kokku voolas Euroopas kulla ETFidesse $13,6 miljardit ning Ühendkuningriik moodustas sellest $7,5 miljardit.

Põhja-Ameerikas samuti raha sissevool

Põhja-Ameerika investorid paigutasid ETFidesse kokku $11,7 miljardit, mis tähendab, et kokku osteti 81,3 tonni niinimetatud virtuaalset kulda. Veel aasta esimeses pooles toimus ETFidest suur kapitali väljavool.

“Septembris voolas raha kulda vaatamata sellele, et Föderaalreserv tõstis intressimäärasid ning viitas ka edasisele intresside tõusule. See pani riigivõlakirjade intressid tõusma ja dollari tugevnema, mis omakorda survestas kulla hinda,” ütlesid analüütikud. “Sellegi poolest voolas raha kulda. Võimalik, et püsiv inflatsioon, kõrged energiahinnad ning mure aktsiaturgude kõrgete hinnatasemete pärast muutis kulla atraktiivseks.”

“Pidev sissevool ETFidesse viitas ka sellele, et paljude investorite jaoks oli hindade taandumine võimalus oma strateegilisi positsioone suurendada,” lisas WGC oma analüüsis.

Kulla hind langes septembris ligi 7 protsenti, oktoobris on toimunud mõningane stabiliseerumine. Augustis ulatus hinnatõus 10 protsendini. Kullaturul toimuva kohta saate pikemalt lugeda septembrikuu analüüsist.