Lisa hinnateavitus

Kullast sai esmakordselt ajaloos USA suurim importkaup – mais 1700% kasv

Avaldatud Jaana kategoorias Kullamaailmast, Kogu uudisvoog või 13.07.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 609,60 EUR/oz
  
+ 7,44 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
20,50 EUR/oz
  
- 0,14 EUR

13.07.2020

Ameerika Ühendriikide statistikaamaet (US Census Bureau) avaldas äsja uusimad makroökonoomilised andmed 2020. aasta mai kohta millest selgub, et esimest korda Ameerika Ühendriikide ajaloos sai üliriigi peamiseks importartikliks füüsiline kuld. Võrreldes 2019. aasta maikuu näitajatega kasvas kullaimport välisriikidest USAsse uskumatud 1700% ning möödus arvutitest kui peamistest importkaupade klassist. Ajalooliselt peamiseks importkaubaks olevad autod on langenud 76,88% ning kukkunud riiki veetavate kaubaklasside nimistus alles 10ndale kohale.

Ühendriikide kaubandusstatistika peegeldab kaubandusmahtude rekordilist kokkutõmbumist, olles aastataguse ajaga võrrelduna langenud 30% ning liigub vastassuunaliselt USA töötusnäitajatega, mis liikusid mais suurema tööhõive suunal. Kõige murettekitavam näitaja Ühendriikide majandusperspektiivide suhtes puudutab riigi eksporti, mis langeb oluliselt kiiremini kui import. 2020. aasta mais oli kaupade eksport Ühendriikide kaubandusbilansis langenud uskumatu 36%ni, moodustades madalaima protsendi läbi aegade. Ühendriigid on jõudnud punkti kus riik tarbib välismaailmast peaaegu kaks korda rohkem kaupu kui välisriikidesse vastu ekspordib. 

Kommenteerib TAVIDi peaanalüütik Adrian Bachmann

Ülaltoodud uudises on mitu kõneka tähtsusega momenti, mis iseloomustavad nihkeid mitte üksnes USA, vaid maailmamajanduse laiemas kontekstis. Kuigi põhjustatud selgesti koroonapaanikast ning sellele järgnenud ülemaailmsest majanduskriisist, kujutab uudis siiski teatud teetähist rahvusvahelise majanduse arenguloos. Koroonaviirusest tingitud paralüüs ei kujuta endast maailmamajanduse arenguvektorite suunamuutust, vaid pigem kursil kulgemise katalüsaatorit.

Moment, mil nominaalselt jätkuvalt maailma suurim ning reaalse ostujõu mõttes maailma suuruselt teine majandus hakkab välismaailmast palavikulise kiirusega kulda kokku ostma, on momendiks, mis kujutab endast järjekordset vaheetappi USA taandumisest maailmamajanduse valitseja positsioonilt.

USA palavikuline kullavarumine on sellegipoolest strateegiliselt igati tark otsus, mis tähistab ameeriklaste poolt hiinlaste ja venelastega sama poliitika adapteerimist. Kuna maailmavõimu nihestumise tingimustes Läänest Ida suunal ei tea keegi milline valuuta või väärtpaber omab maksvust aastakümnete pärast, teavad kõik osapooled ometi, et ainus vääring mis omab garanteeritult väärtust on füüsiline kuld. Siit ka põhjus miks venelased (avalikult) ja hiinlased (ülima diskreetsusega) on viimase aastakümne jooksul rekordtempos kulda kokku ostnud.

Väga kõnekas on ka asjaolu, et USA tööhõive liigub vastassuunaliselt riigi kokku tõmbuvate ekspordi mahtudega. Kuigi tööhõive kasv eelneb paratamatult nii ekspordi kui sisetarbimisele suunatud tootmise kasvule (enne asjade tarbimist on need vaja valmis toota) on kõverate langused ja mastaabid ometi sedavõrd erinevast suurusjärgust, et võime tänaseks päevaks selgesti kõneleda USA majanduse de-globaliseerumise protsesside kiirenemisest. Lühidalt kokku võetuna – mida enam on USA sunnitud loobuma maailma hegemooni rollist, seda enam on riik sunnitud tuginema oma ressurssidele.

Millisel viisil mõjutab USA majanduse suurem orienteerumine siseturule Washingtoni geopoliitikat on keeruline öelda, sest tegemist on erakordselt suurte geoökonoomiliste protsessidega mis on alles väga algusfaasis. Laias laastus on protsessil kaks suurt ja vastassuunalist mõju.

Ühest küljest tähendab USA väiksem sõltuvus välisturgudest nii impordi kui ekspordi dimensioonis seda, et riigil on vähem huvi pidada ookeanitaguseid sõdu ning sekkuda muul viisil maailmapoliitikas teiste riikide siseasjadesse. Vastassuunaliselt tähendab väiksem sõltuvus välismaailmast – eriti teiste maailma suurvõimude tootmissisenditest – aga seda, et Washingtonil on suurem strateegiline autonoomia käituda vaenulikult teiste suurte tööstusriikide suhtes, mille toodang pole Ühendriikidele enam strateegiliselt (eriti aga militaar-strtaeegiliselt) möödapääsmatult vajalik. Piltlikult väljendudes, mida vähem mikroprotsessoreid USA sõjalennukites pärineb välisriikidest, seda suurem on tõenäosus, et see lennuk vastava riigi taevas ka sõdib.

Millal toimub suure reseti viimane vaatus? See toimub hetkel, mil kulla väärtust ei mõõdeta dollarites, vaid dollari väärtust kullas ning kullaturu peamiseks indikaatoriks ei ole kulla/dollari, vaid kulla/jüaani indeks.

 

 


Adrian Bachmann - Tavid AS, analüütikAdrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.


 

Lugemissoovitus Teile