Lisa hinnateavitus

Maailma tuntuim finantsnõustaja Kiyosaki: ainus raudkindel pensionivara on väärismetallid

Avaldatud Jaana kategoorias Kullamaailmast, Kogu uudisvoog või 11.02.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 491,77 EUR/oz
  
+ 26,28 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
17,01 EUR/oz
  
+ 0,51 EUR

Foto: richdad.com

11.02.2020

Maailma tuntuimate finantskirjaoskust õpetavate teoste autor, investeerimisguru Robert Kiyosaki andis hiljuti teleintervjuu selgitamaks, miks tema hinnangul on väärismetallide kogumine ainus täiesti turvaline pensionipõlve kindlustamise strateegia. Robert Kiyosaki on saanud maailmakuulsaks oma finantsplaneerimise raamatu “Rikas isa, vaene isa” autorina, milles selgitatakse jõukuse kogumise (ja kaotamise) põhitõdesid lihtsas ja arusaadavas keeles eluliste näidete alusel, raamat on ilmunud 109 riigis ja 51 keeles (sh eesti keeles).

Finantseksperdi viimane teos “Kes varastas minu pensioni?” selgitab, kuidas ülemaailmne demograafiline defitsiit tingib tulevikus paratamatult ka ülemaailmse majanduskriisi, mis neelab endasse sadade miljonite säästud ja kukutab kokku pensionifondid, viisil, mille eest krediidirahale üles ehitatud varaklassid (aktsiad, võlakirjad, sularaha) kaitset ei suuda pakkuda. Kuigi Kiyosaki keskendub peamiselt Ameerika Ühendriikide pensionifondide süsteemi kitsaskohtadele, on tulevikus aset leidev kriis ülemaailmselt läbipõimunud rahasüsteemi tõttu globaalse iseloomuga.

Kiyosaki ennustab, et inimkonna ajaloo suurima võlakoorma tõttu ajaloo kõrgeimale tasemele paisunud aktsiaturg plahvatab ning toob kaasa sadade miljonite investorite laostumise, mille eest suudavad kaitset pakkuda vaid väärismetallid ja kinnisvara.

Kiyosaki innustab neid investoreid, kellel pole piisavalt raha kulda investeerimiseks, paigutama oma vara ka hõbedasse, mis on ajaloolises kontekstis alaväärtustatud. Vastates küsimusele, milline peaks olema piisav pensioniks kogutud rahasumma, lausub Kiyosaki järgmist:

“(ma ei vaata)… kunagi rahanumbrit, vaid loen üksnes seda, milline on minu kulla- ja hõbedareservide tase… ma olen säästnud kulda ja hõbedat alates 1972. aastast ning kuld on kogu selle aja jooksul kasvanud kiiremini kui USA peamiste ettevõtete aktsiaindeks S&P 500… ning kui järgmine aktsiaturu kollaps kätte jõuab, paneb see 2008. aasta kriisi kahvatuma”.

 

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Olles oma meelelahutuslikus võtmes kirjutatud õpetlike teoste poolest novaatorlik, tugineb Robert Kiyosaki rikkuse kogumise ja säilitamise strateegia ajatutele rahatarkuse põhitõdedele. Võlapõhise rahasüsteemi toimimisloogikat ning finantsjuriidikat (eriti maksutemaatikat) sügavuti mõistva Kiyosaki isikliku varanduse vundamendiks on kuld, mida ta asus koguma niipea, kui see 1970ndate alguses USA erainvestoritele võimalikuks tehti.

Maailmakuulsa finantsoraakli propageeritav mudel näeb ideaalvariandina ette krediidimullidele ehitatud finantsinstrumentidest hoidumist, vahetult ettevõtlustegevusele keskendumist  ning sellest saadud tulu investeerimist väärismetallidesse ja kinnisvarasse. Teadupärast on nii kinnisvara kui ka väärismetallid väärtuslikud justnimelt sellepärast, et “kõigevägevam ei tooda seda enam juurde” (erinevalt keskpankurite poolt juurde trükitud rahast ning selle lainel paisuvatest finantsinstrumentidest).

Mis puudutab soovitust hõbedasse investeerida, siis selles osas saab Kiyosakiga suures plaanis nõustuda. Saja aasta jooksul on kulla ja hõbeda omavaheline kurss kõikunud vahemikus 15-100 ühikut hõbedat 1 ühiku kulla eest, olles momendil ajaloolise rekordi lähedal (suhe 1:88 11.02.2020 seisuga).

Kulla ja hõbeda ajalooline hinnasuhe 1915 - 2020 perioodil (USD turul) kõigub 15 ja 100 kordse vahel

Graafik: Kulla ja hõbeda ajalooline hinnasuhe 1915 – 2020 perioodil (USD turul) kõigub 15 ja 100 kordse vahel

 

Kuna kuld on hõbedast mitte sada, vaid umbes 10 korda haruldasem, siis peegeldab kulla ja hõbeda hindade ligi 100-kordne vahe asjaolu, et kahe väärismetalli hinnakonjunktuur moodustab fundamentaalselt erinevate turujõudude alusel. Peamiselt on selleks asjaolu, et hõbeda nõudlus on tagatud 50-70% ulatuses tööstuse poolt, mis kasutab seda tootmissisendina, samas kui kulla tööstuslik funktsioon moodustab vaid 10-15% kogunõudlusest ning 85% nõudlusest tuleb kulla rollist vara säilitamise vahendina (olgu siis müntide, plaatide, kangide või ehete kujul).

Käibiv loogika, mille järgi hõbe on ennekõike tööstusmetall, jääb kehtima senikaua, kuni rahasüsteem toimib ning hõbedat ei hakata massiliselt kokku ostma “vaese mehe kulla” funktsioonis ning veelgi raskemini kätte saadava kulla aseainena. Juhul kui eriliselt järsu hüperinflatsiooni stsenaarium peaks aset leidma, hakkab hõbeda hind kasvama plahvatuslikult ning hõbedasse investeerinud isikute vara väärtus võib kasvada mitu või isegi mitukümmend korda. Samas tasub alati meeles pidada, et hõbe on kullast palju volatiilsem ning selle hind kõigub lühematel ajalistel telgedel ulatuslikumalt. Ent kuna ajaloolises perspektiivis on hõbeda hind momendil tõepoolest rekordiliselt madal nii rahas kui ka kullas mõõdetuna, siis on suure hinnalanguse väljavaade väga väike, sest võimalikust majanduskriisist tulenevat tööstusliku hõbeda nõudluse langust kompenseeriks suurenenud nõudlus hõbeda kui vara säilitamise instrumendi vastu.

 

 


Adrian Bachmann - Tavid AS, analüütikAdrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.


 

Lugemissoovitus Teile