Miks kullahind pendeldab?

09.03.2020

Kulla- ja rahapoliitika ekspert James Rickards selgitab hiljuti avaldatud artiklis aktsiaturgudele vastassuunaliselt liikuva kullahinna ootamatu languse ja kiire taastõusu põhjusi.

Aktsiaturgude dramaatilisest langusest puutumata jäänud ning jätkuvalt kõrgustesse pürgiv kullahind tegi 28. veebruaril suurima ühepäevase languse alates 2013. aastast, taastades oma positsioonid sama kiiresti kõigest mõni päev hiljem. Ajal mil koroonaviirusest, kaubandussõdadest ja geopoliitilisest ebastabiilsusest mõjutatud aktsiaturud vähikäiku teevad, on kuld käitunud harjumuspärase riskide maandajana millest kapital üle kogu maailma turvasadamat otsib. Seda ootamatum oli fundamentaalsetele seaduspäradele vasturääkiv langus, mis 28. veebruaril ühe päevaga kullahinna 1644 dollari pealt 1586 peale kukutas.

Kullahinna ootamatu langus ja kiire taastumine 27.02.2020 – 03.03.2020.

Rickards märgib, et suure tõenäosusega oli kullahinna tõusutrendi eirav paaripäevane järsk langus tingitud suurinvestorite vajadusest maksta kreeditoridele ennetähtaegselt võlad seoses tagatisvarade (sh aktsiate) väärtuse langusega. Kui tavapäraselt liigub kullahind langustrendis olevate väärtpaberiturgudega vastassuunaliselt, siis lisatagastise nõuded (margin call) sundisid Rickardsi hinnangul võlausaldajate nõuete rahuldamiseks mitmeid institutsioonilisi suurinvestoreid müüma massiliselt kõrglikviidseid varasid nagu kuld, et tagada kreeditoride nõudeid. Maailma aktsiaturud tegid nimelt 28. veebruaril läbi suurima languse pärast 2008. aasta finantskriisi. Sellest tulenevalt tekkis anomaalne olukord, kus konstantselt kasvavale kullanõudlusele tekkis ühel päeval ajutiselt veelgi suurem kullapakkumine, millest veebruari viimastel päevadel kulda ostnud investorid hõlptulu teenisid, kuna kulla hind taastus mõne päevaga.

Rickards tõdeb, et kullahinna pikaajalise tõusu taga olevad fundamentaalpõhjused ei ole vähimalgi määral muutunud ning kõik elemendid on paigas tugeva kasvu jätkumiseks. Nõudlus kulla järgi on jätkuvalt suurenemas, keskpangad jätkavad kullapositsioonide laiendamist ning pakkumine ei suuda järgi tulla. “Hetkel on võimatu ennustada kui palju selliseid võimalusi (st. “margin call’ide” poolt esile kutsutud kullahinna langusi) tulevikus võiks ette tulla, ent nende olemasolu korral tasub neid kasutada senikaua kuni see võimalik on”

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Rickardsi poolt lausutud tähelepanekud said tehtud esmakordselt veebruari lõpus enne kui prognoosis ennustatu jõudis ennast kõigest mõned päevad hiljem täide viia. Antud asjaolu pole kuigi üllatav kuna tegemist on maailmas ühe tunnustatuima kullaturu asjatundjaga, kes mõistab väärismetallide hinnakonjunktuuri vormumist süvitsi.

Samuti tasub Rickardsi tähelepanekuid meeles pidada, vaadates täna hommikul (09.03.2020) 7 aasta rekordtasemele jõudnud ja 1700 USD/oz psühholoogilise barjääri ületanud kullahinna liikumisi, mis on viimastel tundidel karusellina tõusnud ja langenud.

Kullahinna mitmeprotsendine kõikumine 9. märtsil kõigest mõnetunniste intervallidega

Hetkel valitseb maailma rahaturgudel Saudi Araabia poolt välja kuulutatud nafta(hinna)sõja ja koroonaviiruse levikust ajendatud paanika. Seega on ootuspärane, et varaportfellis energeetika sektoriga seotud positsioone omavatel suurinvestoritel on taas kord käes margin call’ide aeg ning sellest tulenevalt ka vajadus realiseerida kõrglikviidset vara, vabastades muuhulgas ka oma kulla positsioone, mis viib kullahinna anormaalsetele ja lühikestele langustele pikaajalise kasvutrendi taustal. Ainuüksi naftahiidude Shell ja BP aktsiate hinnad langesid mõne tunniga ekstreemsel määral – vastavalt 22% ja 20%. Sealjuures tasub meeles pidada, et energeetikafirmadel on oluline roll mängida sisuliselt kõikides suurtes diversifitseeritud portfellides.

Ülaltoodust tulenevalt on tõenäoline, et kullahinna mitmeprotsendilisele langusele järgneb taas kord korrigeeriv tõus, kuna kullahinna ülepäevased mitmeprotsendised langused on tingitud asjaoludest mis on spetsiifilised ja lühiajalised, kasvutrend aga seotud pikaajaliste süvatrendidega.

Mis peamine, kulla staatus ultimatiivse turvavarana ning selle väärtuse garanteeritud kasv on tingitud maailma rahasüsteemi, majandusstruktuuride ja geopoliitika olemusest ega ole pikas perspektiivis mõjutatud ega mõjutatav hetkel asetleidvast paanikast. 

Vaadake reaalajas maailmaturu kulla hinna liikumist.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.