Kulla väärtuse kasvu 3 põhjust

Uuendatud 08.03.2020

Küsimus mis inimesi kullaga seonduvalt kõige enam huvitab puudutab reeglina kulla hinda ning selle tulevikuväljavaateid. Vastamaks nendele küsimustele on järgnevalt esile toodud kullahinna pikaajalise kasvu aluseks olevad fundamentaalsed majanduslikud, rahanduspoliitilised ja geostrateegilised põhjused.

3 põhimõjurit mis tagavad kullale ainulaadse staatuse vara kõige kindlama säilitajana on järgmised…

• MAJANDUSLIKUD

Maailmamajandus kasvab keskmiselt 3,4% aastas. Kuigi enamus prognoose ennustab käesoleval sajandil mõneti aeglasemat keskmist majanduskasvu, tähendab see siiski, et maailmamajanduse kasv – rahas väljendatud hüviste (toodete, teenuste ja tooraine) tootmise kogumahu suurenemine – ületab ka tulevikus märgatavalt kullareservide kogumahu kasvu, mis on enam kui saja aasta jooksul püsinud väga stabiilselt 1,5-1,7% aastas. Ehk siis teisiti väljendatuna on iga teksapaari, nutitelefoni, leivapätsi jm kohta maailmas suhteliselt aina vähem kulda, mis muudab selle väärismetalli üha hinnalisemaks.

• RAHANDUSPOLIITILISED

Me elame võlapõhises rahasüsteemis, kus absoluutne enamus majandusringlust jooksutavat raha ei esine kupüüride kujul rahakotis, vaid digitaalse krediidirahana pangakontodel. Kõige olulisem asjaolu, mis muudab kulla hinna kasvu paratamatuseks, on tõsiasi, et rahamass kasvab oluliselt kiiremini kui juurde kaevandatud kulla hulk. See seaduspära on vääramatu ning on ühtlasi keskne põhjus, miks füüsilise kulla omanikud ei muretse kullahinna lühiajaliste languste pärast. Pikas perspektiivis võib teiste investeeringutega rohkem võita, ent peale kulla ei eksisteeri sisuliselt ühtegi finantsvara liiki, millega ei ole pikas perspektiivis põhimõtteliselt võimalik kaotada.

Kui palju on raha kokku? Rahapakkumine eurotsoonis miljonites eurodes.

Ülaltoodud graafik näitab sularaha ja nõudehoiuste kogumahtu eurotsooni riikide seas miljonites eurodes. Kui eurotsoonis ringleva raha (ja raha ekvivalendi ehk nõudehoiuste – raha, mis on arvelduskontodel) kogumass on aastatel 2000-2020 kasvanud umbes 450% võrra, 2 triljonilt eurolt 8,9 triljoni euroni, siis maailmas olemasolevate kullareservide kogumaht on kasvanud samal perioodil vaid 41% (140 000 tonnilt 197 000 tonnini). Krediidina väljastatava raha üha intensiivsem juurdetrükk on kõikide finantskriiside juurpõhjus ning ka tõsiasi, mille teadvustamine sunnib teadlikke investoreid oma vara kulda paigutama.

• GEOSTRATEEGILISED

Kuna raha ja finantsinstrumendid on eranditult üksnes virtuaalvarad, millede suhteline väärtus reaalsete asjade suhtes tuleneb riiklikest ja rahvusvahelistest rahapoliitilistest kokkulepetest, mis võivad ajas iga hetk muutuda, siis on kuld ainus raha, mille peale saab alati kindel olla. See on ka põhjus, miks riikide reservide seas hoiustatakse kulda kui ultimatiivset turvavara kõige rängemate stsenaariumite tarbeks.

Nõudlus kulla kui turvalise vara järgi kasvab eriliselt perioodidel, kui ülemaailmsetes majanduslikes, sõjalistes ja poliitilistes jõuvahekordades on aset leidmas suured nihked. Me elame praegu täpselt sellisel perioodil. See on ajastu, mida iseloomustab külma sõja järgse USA-keskse maailmakorra lagunemine, Lääne majanduslik-tööstusliku primaarsuse kadu ning üleüldine globaliseerumistrendi asendumine regionaliseerumisega. Kuigi keegi ei tea, millise riigi või riikide bloki valuuta domineerib maailmas 10, 20, 30 aasta pärast, teavad kõik, et ainus universaalvääring, mis kehtib garanteeritult, on kuld. See on ka põhjus, mis tingib maailma keskpankade suure kullaisu.

Lõpetuseks tasub alati meeles pidada kõige olulisemat. Kuld ei ole kindlasti kõige parem vara spekuleerimise eesmärkidel ning see kes unistab sellest kuidas “saada ratsa rikkaks” ei unista reeglina kullast. Ehkki ka kulla hind võib aasta/paari läbilõikes tõusta või langeda kümneid protsente, pakuvad väga paljud riskantsemad finantsvarad riskialtile investorile märksa tõenäolisemat järsu rikastumise (aga ka ootamatu laostumise) perspektiivi. Väga edukaks osutuva firma aktsiakapitali väärtus võib kasvada mõne aastaga kümneid kordi – või langeda nulli. Kulla puhul on tõenäosus, et selle väärtus langeb nulli võrdne nulliga ning võimalus mitmekümne kordseks kasvuks olemas vaid olukorras kus kõikide muude finantsvarade – raha, pangahoiuste, aktsiate – väärtus variseb kokku.

Seega… vara säilitamise rollis ei ole kullal inimkonna ajaloo vältel konkurenti. Tõenäosus, et kulla ekvivalent luuakse, kas siis krüptovaluutade või muu novaatorliku tehnoloogia abil, muutub aga iga vasturääkiva asjaolu arvesse võttes üha kasinamaks. Geopoliitiliste, füüsiliste, tehnoloogiliste, psühholoogiliste ja ajalooliste faktorite summas aga sisuliselt nullilähedaseks.

Kümnete aastate perspektiivis on kulla hinna kasv seevastu paratamatu, kuna eeltingimused selleks on rahvusvaheliste majanduslike, rahanduslike ja geopoliitiliste põhimõjurite näol soodsamad kui mistahes ajal pärast seda, kui maailma rahandussüsteem loobus 1971. aastal kullastandardist.

Vaadake reaalajas maailmaturu kulla hinna liikumist.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.