Lyn Alden: FED on vett täis paadis lekkiva ämbriga, kulla hinna taastumine võtab aega

01.10.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Raamatu Broken Money (Katkine Raha) autor ja tuntud makroanalüütik Lyn Alden ütles, et Föderaalreserv on inflatsiooni osas kahvlis, sest Washingtonis ei soovita kulusid kärpida. Samuti arvab ta, et kulla hind võib enne uue tõusu algust veel mõnda aega külgsuunas liikuda.

Nendele, kes kulda omavad ja hindu jälgivad, polnud nädala algus kuigi meeldiv. Kuld odavnes esmaspäeval 4 protsenti, kukkudes viimase seitsme nädala madalaima tasemeni. Lyn Alden paanikaks põhjust aga ei näe. Samas kulda juurde ostma ta ka ei torma.

„Praegu ma olen kindlasti kulda hoidmas, mis tähendab, et ma kindlasti ei müü seda, eriti füüsilist kulda,“ ütles Lyn Alden Investment Strategy asutaja Kitco Newsile antud pikas intervjuus.

Ta näeb kulda kui head vara, mille hinnatõus muutus eelmine aasta veidi liiga kiireks. Aldeni sõnul on hetkel palju olulisem see, mis toimub Washingtonis. USA riigivõlg on kerkinud enam kui 100 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning Aldeni sõnul võib intresside tõstmine eelarve puudujääki veelgi suurendada. Kuna kumbki partei ei soovi kulutusi vähendada, siis Föderaalreserv peab võitlema inflatsiooniga, milleks pole keskpanga tööriistad loodud.

Kuld tõusis veidi liiga kiiresti

Kui kuld kauples umbes 2000 dollaril untsist, siis Aldeni sõnul oli see „väga alahinnatud“. Seejärel jõudis hind mõne aastaga enam kui 5500 dollarini untsist, millele järgnes selle aasta alguses alanud järsk langus. Praegu kaupleb kuld 4200 dollari taseme juures.

„Praegu ei ole kuld enam nii karjuvalt heas ostukohas, võrreldes sellega, mis see oli mõnda aega tagasi,“ nentis ta. „Ma ootan edaspidi hinnatõusu jätkumist, aga kui toimub nii suur ülespidine liikumine, siis loob see veidi sümmeetrilisema olukorra.“ Sümmeetrilise olukorra all peab Alden silmas seda, et riski ja oodatava tulu suhe on kulla puhul rohkem tasakaalus kui mõni aasta tagasi.

Ta lisas kiirelt, et inimestel, kes kulda omavad, on hea seis ning on „äärmiselt oluline,“ et kuld oleks ka enda kontrolli all. Tema sõnul on oluline omada varasid, mille puhul puudub kolmanda osapoole risk. Kui suures osakaalus neid omada, sõltub aga indiviidist. „Üldiselt rääkides, siis null protsenti on vale number.“

Aldeni sõnul tähendavad kõrgemad hinnad, et kaevandatud kulla väärtus dollarites on tunduvalt suurem, mille peavad ostjad alla neelama. Kuna untsihind on mõne aastaga kahekordistunud, siis maa peale toodud metalli ostmiseks kulub kaks korda rohkem dollareid.

Seega ei kiirusta ta kulda juurde ostma. „Ma ei ole kaupleja, aga minu baasstsenaarium on, et me oleme mõnda aega konsolideerumise faasis,“ ütles ta. Ta ei toonud täpselt välja, millal see periood läbi võiks saada, aga ta nentis, et eelmine korrektsioon kestis kauem kui ta ootas. Aldeni hinnangul käib hind edasi-tagasi kuni investorid kulla uuesti ära unustavad. „Seejärel on kuld valmis uueks tõusulaineks,“ arvab ta.

Hiina kullaimport on tänavu tegemas uusi rekordeid. Aldeni sõnul on kuld liikumas selgelt itta. „Makroandmed näitavad, et läänest voolab kuld välja ja liigub itta, Hiina mängib seal muidugi väga suurt rolli.“

Föderaalreserv otsustas septembrikuisel kohtumisel tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra, 3,75-4 protsendi vahemikku. Tegemist oli esimese intressitõusuga alates 2023. aastast. CME FedWatchi andmetel hinnatakse tõenäosuseks, et Föderaalreserv oktoobris uuesti intresse tõstab, 68 protsenti.

Alden ei ole veendunud, et intresside tõstmine toimib. „Ma ei ole kindel, et neil on olemas tööriistad sellega korralikult tegeleda,“ ütles ta. Tema sõnul on lisaks Iraani sõjale inflatsiooni tekitamas ka USA valitsuse eelarve puudujääk. Augustis kasvasid tarbijahinnad USAs ametlikult 3,4 protsenti.

Ta tõi kontrastina välja 80ndate alguses Föderaalreservi juhtinud Paul Volckeri, kelle poliitikad töötasid, sest tegeleti reaalsete probleemidega, milleks oli erasektori liigne laenamine ning nafta puudujäägist tulenev inflatsioon. Toona oli USA riigivõla tase vaid 35 protsenti SKPst, täna on olukord täiesti teistsugune.

„Ma ei tahaks praegu olla Föderaalreservi juht“

„Kui sul on riigivõlga üle 100 protsendi SKPst ja sa tõstad intressimäärasid, siis suurendad sa intressikulusid dollarites rohkem kui sa suudad pankade laenuandmist piirata,“ ütles Alden.

USA intressimaksed on juba praegu väga suureks paisunud. Prognoositakse, et tänavu kulub eelarvest enam kui triljon dollarit vaid intressimakseteks, mida on rohkem kui kulutatakse sõjaväe peale kokku. Sõltumatu Kongressi Eelarvebüroo hinnangul on tänavu olnud USA eelarve puudujääk enam kui 2 triljonit dollarit. Kulutatakse umbes 7 triljonit, maksutuludena saaakse aga vaid 5 triljonit. Ja intressimaksed on juba sellest potist üle triljoni dollari.

Kõrgemad intressimäärad ei mõjuta kõiki samamoodi. Võtame näiteks keskmisest jõukama investori, kellel on raha paigutatud rahaturufondidesse ning kellel on fikseeritud intressiga kinnisvaralaen. „Sellele inimesele antakse intressitõusudega sisuliselt palgakõrgendust,“ ütles Alden. Inimesed, kes negatiivse mõju saavad, on „nooremad pered, kes soovivad esmakordselt kodu osta“ ning väiksemad ettevõtted, kes sõltuvad oma tegevuses rohkem laenudest.

„Ma ei tahaks praegu olla Föderaalreservi eesotsas,“ ütles Alden. „Nad on olukorras, kus nad peavad paadist vett välja tõstma ämbriga, mis lekib.“

Mitte miski ei peata seda rongi

Seega, kust otsast asi enne järele annab? „Fiskaalne pool võidab,“ ütles Alden. „Kongress ei muuda oma poliitikaid realistlikult selle põhjal, mida Föderaalreserv teeb.“ Ehk valitsus ei hakka oma kulutusi intressitõusude pärast kärpima.

Samuti ei hakka olukorda lahendama valijad. „Üks väheseid asju, milles demokraadid ja vabariiklased nõustuvad, on see, et sotsiaalkindlustust või Medicare’i ei kärbida,“ ütles Alden. Ta ei näe hetkel, et valijad, Kongress või president oleks prioriteediks seadnud kulude kärpimise. Seda vaatamata asjaolule, et valitsuse kulutused on üks peamisi põhjuseid, miks kõrge inflatsioon on püsima jäänud.

Tema hinnangul kulutab valitsus järgmise viie aasta jooksul 10 triljonit rohkem kui sissetulekutena saab. „Kõik see on põhjus, miks ma arvan, et olukord on lukus ning seda rongi ei peata enam miski,“ võttis ta kokku.

Föderaalreserv võib uuesti alustada võlakirjade ostmisega

Riigivõlakirjade hinnad on viimastel nädalatel kiiresti langenud ning intressid, mida valitsused uue võla pealt maksavad, hüppeliselt kasvanud. Kui USA riigivõlakirjade turg lukku jookseb, siis tõttab Aldeni sõnul appi just Föderaalreserv. Esimene tööriist oleks repo-laenud (FEDil on mehhanism, mille kaudu saavad pangad kiiresti lühiajalisi laene võtta, andes Föderaalreservile vastu USA riigivõlakirju).

Kui sellest ei piisa, võib Föderaalreserv hakata jälle võlakirju otse turult ostma, isegi siis, kui inflatsioon on eesmärgist kõrgemal. „Ma juba kujutan vaimusilmas ette, kuidas FEDi juht Kevin Warsh peab tegema paar piinlikku pressikonverentsi, kus ta kutsub seda „tehnilist laadi“ probleemiks,“ ütles Alden.

„Kõige selle hind saab olema muidu pikaajaline valuuta ostujõu langus (debasement),“ lisas ta.