Lyn Alden: FED on vett täis paadis lekkiva ämbriga, kulla hinna taastumine võtab aega

01.10.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Raamatu Broken Money (Katkine Raha) autor ja tuntud makroanalüütik Lyn Alden ütles, et Föderaalreserv on inflatsiooni osas kahvlis, sest Washingtonis ei soovita kulusid kärpida. Samuti arvab ta, et kulla hind võib enne uue tõusu algust veel mõnda aega külgsuunas liikuda.

Nendele, kes kulda omavad ja hindu jälgivad, polnud nädala algus ilmselt kuigi meeldiv. Kuld odavnes esmaspäeval 4 protsenti, kukkudes viimase seitsme nädala madalaima tasemeni. Makroanalüütik Lyn Alden paanikaks aga põhjust ei näe. Samas kulda juurde ostma ta ka hetkel ei torma.

„Praegu olen kulda hoidmas, mis tähendab, et ma kindlasti ei müü seda, eriti füüsilist kulda,“ ütles Lyn Alden Investment Strategy asutaja Kitco Newsile antud pikas intervjuus.

Ta näeb kulda kui head vara, mille hinnatõus muutus eelmisel aastal veidi liiga kiireks. Aldeni sõnul on hetkel palju olulisem see, mis toimub Washingtonis. USA riigivõlg on kerkinud enam kui 100 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning Aldeni sõnul võib intresside tõstmine eelarve puudujääki veelgi suurendada. Kuna kumbki partei ei soovi kulutusi vähendada, siis Föderaalreserv peab võitlema inflatsiooniga, milleks keskpangal tööriistad aga puuduvad.

Kuld tõusis veidi liiga kiiresti

Kui kuld kauples umbes 2000 dollaril untsist, siis oli see Aldeni sõnul „väga alahinnatud“. Mõne aastaga jõudis hind enam kui 5500 dollarini untsist, millele järgnes selle aasta alguses alanud järsk langus. Praegu kaupleb kuld 4200 dollari taseme juures.

„Praegu ei ole kuld enam nii karjuvalt heas ostukohas, võrreldes sellega, mis ta oli mõnda aega tagasi,“ nentis ta. „Ma ootan hinnatõusu jätkumist ka edaspidi, aga kui toimub nii suur ülespidine liikumine, siis loob see veidi sümmeetrilisema olukorra.“ Sümmeetrilise olukorra all peab Alden silmas seda, et riski ja oodatava tulu suhe on kulla puhul rohkem tasakaalus kui mõni aasta tagasi.

Ta lisas, et inimesed, kes kulda omavad, on heas seisus ning on „äärmiselt oluline,“ et kuld oleks ka enda kontrolli all. Aldeni sõnul on oluline omada muu hulgas ka varasid, mille puhul puudub kolmanda osapoole risk. Kui suures osakaalus selliseid varasid peaks portfellis olema, on individuaalne. „Üldiselt rääkides, siis null protsenti on vale number.“

Aldeni sõnul tähendavad kõrgemad hinnad, et kaevandatud kulla väärtus dollarites on tunduvalt suurem ja ostjad peavad selle alla neelama. Kuna untsihind on mõne aastaga kahekordistunud, siis maa peale toodud metalli ostmiseks kulub kaks korda rohkem dollareid. Seega kogu kaevanduste toodangu absorbeerimiseks kulub rohkem kapitali.

Alden ei kiirusta ta hetkel kulda juurde ostma. „Ma ei ole kaupleja, aga minu baasstsenaarium on, et me oleme veel mõnda aega konsolideerumise faasis,“ ütles ta. Ta ei toonud täpselt välja, millal see periood läbi võiks saada, ent nentis, et eelmine korrektsioon kestis kauem kui ta ootas. Aldeni hinnangul käib hind edasi-tagasi kuni investorid kulla uuesti ära unustavad. „Seejärel on kuld valmis uueks tõusulaineks,“ arvab ta.

Hiina kullaimport on tänavu tegemas uusi rekordeid. Aldeni sõnul on kuld selgelt itta liikumas. „Makroandmed näitavad, et läänest voolab kuld välja ja liigub itta, Hiina mängib selles liikumises väga suurt rolli.“

Föderaalreserv otsustas septembrikuisel istungil tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra, 3,75-4 protsendi vahemikku. Tegemist oli esimese intressitõusuga alates 2023. aastast. CME FedWatchi andmetel hinnatakse tõenäosuseks, et Föderaalreserv oktoobris uuesti intresse tõstab, 68 protsenti.

Alden ei ole veendunud, et intresside tõstmine toimib. „Ma ei ole kindel, et neil on olemas tööriistad sellega korralikult tegeleda,“ ütles ta. Tema sõnul on lisaks Iraani sõjale inflatsiooni tekitamas ka USA valitsuse eelarve puudujääk. Augustis kasvasid tarbijahinnad USAs ametlikult 3,4 protsenti.

Ta tõi kontrastina välja 80ndate alguses Föderaalreservi juhtinud Paul Volckeri, kelle poliitikad töötasid, sest tegeleti reaalsete probleemidega, milleks oli erasektori liigne laenamine ning nafta puudujäägist tulenev inflatsioon. Toona oli USA riigivõla tase aga vaid 35 protsenti SKPst, täna on olukord täiesti teistsugune.

„Ma ei tahaks praegu olla Föderaalreservi juht“

„Kui sul on riigivõlga üle 100 protsendi SKPst ja sa tõstad intressimäärasid, siis suurendad sa intressikulusid dollarites rohkem kui suudad piirata pankade laenuandmist,“ ütles Alden.

USA intressimaksed on juba praegu väga suureks paisunud. Prognoositakse, et tänavu kulub eelarvest enam kui triljon dollarit vaid intressimakseteks. Seda on muideks rohkem kui kulutatakse sõjaväe peale. Sõltumatu Kongressi Eelarvebüroo hinnangul on USA eelarve puudujääk olnud tänavu enam kui 2 triljonit dollarit. Kulutatakse umbes 7 triljonit, maksutuludena saadakse aga vaid 5 triljonit. Seejuures ainult intressimaksed moodustavad sellest potist üle triljoni dollari.

Kõrgemad intressimäärad ei mõjuta kõiki samamoodi. Võtame näiteks keskmisest jõukama investori, kellel on raha paigutatud rahaturufondidesse ning kellel on fikseeritud intressiga kinnisvaralaen. „Sellele inimesele antakse intressitõusudega sisuliselt palgakõrgendust,“ ütles Alden. Inimesed, kes saavad negatiivse mõju osaliseks, on „noored pered, kes soovivad esmakordselt kodu osta“ ning väiksemad ettevõtted, kes sõltuvad oma tegevuses laenurahast ja laenude kättesaadavusest.

„Ma ei tahaks praegu olla Föderaalreservi eesotsas,“ ütles Alden. „FED on olukorras, kus nad peavad paadist vett välja tõstma ämbriga, mis lekib.“

Mitte miski ei peata seda rongi

Kust otsast asi enne järele annab? „Fiskaalne pool võidab,“ ütleb Alden. „Kongress ei muuda oma poliitikaid realistlikult selle põhjal, mida teeb Föderaalreserv.“ Teisisõnu, valitsus ei hakka oma kulutusi intressitõusude pärast kärpima.

Samuti ei hakka olukorda lahendama valijad. „Üks väheseid asju, milles demokraadid ja vabariiklased nõustuvad, on see, et sotsiaalkindlustust või Medicare’i ei kärbita,“ ütles Alden. Ta ei näe hetkel, et valijad, Kongress või president oleks prioriteediks seadnud kulude kärpimise. Seda vaatamata asjaolule, et valitsuse kulutused on üks peamisi põhjuseid, miks kõrge inflatsioon on püsima jäänud.

Tema hinnangul kulutab valitsus järgmise viie aasta jooksul 10 triljonit rohkem kui maksudena riigikassasse laekub. „Kõik see on põhjus, miks ma arvan, et olukord on lukus ning seda rongi ei peata enam miski,“ võttis ta kokku.

Föderaalreserv võib uuesti alustada võlakirjade ostmisega

Enamike läänemaailma riigivõlakirjade hinnad on viimastel nädalatel kiiresti langenud ning intressid, mida valitsused uue võla pealt maksavad, on hüppeliselt kasvanud. Kui USA riigivõlakirjade turg lukku jookseb, siis tõttab Aldeni sõnul appi just Föderaalreserv. Esimene tööriist oleks repo-laenud (FEDil on mehhanism, mille kaudu saavad pangad kiiresti lühiajalisi laene võtta, andes Föderaalreservile vastu USA riigivõlakirju).

Kui sellest ei piisa, võib Föderaalreserv hakata jälle võlakirju otse turult ostma, isegi siis, kui inflatsioon on eesmärgist kõrgemal. „Ma juba kujutan vaimusilmas ette, kuidas FEDi juht Kevin Warsh peab tegema paar piinlikku pressikonverentsi, kus ta kutsub seda „tehnilist laadi“ probleemiks,“ ütles Alden.

„Kõige selle hind saab olema pikaajaline valuuta ostujõu langus (debasement),“ lisas ta.