Saksa keskpanga juht: riigivõlad annavad keskpankadele põhjust kulda osta

06.10.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Saksamaa keskpanga president Joachim Nagel ütles, et riigivõlgade kasv ning geopoliitiline olukord annab keskpankadele aina rohkem põhjuseid oma kullareserve suurendada.

Nagel rääkis Londoni Metallibörsi (LBMA) korraldatud konverentsil Itaalias, et maailm on sisenenud uude geopoliitilisse keskkonda, mis kujundab ümber nii inflatsioonilist survet, kaubandust, investeeringuid, rahapoliitikat ning aina enam ka seda, kuidas keskpangad mõtlevad oma reservide turvalisusest.

“Riigivõlakirjade intresside hiljutine tõus on viimasel ajal võlakirjade suhtelist atraktiivsust tõstnud,” ütles ta esmaspäeval toimunud konverentsil. “Samal ajal on kasvavad võlakoormad aga suurendamas muret nende varade krediidiriski pärast. Lisaks sellele kujundavad geopoliitilised riskid ka edaspidi keskpankade reservide haldamise otsuseid.”

Nagel viitas sellega asjaolule, et kuna võlakirjade hinnad on langenud ja intressid tõusnud, siis praeguste ostjate jaoks pakuvad need aina atraktiivsemat tootlust. Ent võti peitub selles, et kõrgemad intressid peegeldavad võlakirjadega kaasnevaid aina suuremaid riske. Kui võlakirjade hinnad langevad, siis nende pealt makstav intress tõuseb.

“Kui kõik need otsused kokku võtta, siis argumendid oma varade kulda hajutamiseks on väga kaalukad,” ütles Nagel.

Maailma Kullanõukogu avaldas juunis 74 riigi keskpanga seas läbi viidud küsitluse, millest selgus, et 45 protsenti keskpankadest plaanib järgneva aasta jooksul oma kullareserve suurendada. Küsitlusega alustati 2018. aastal ja ühelgi varasemal aastal pole ostupoolel olevate keskpankade osakaal nii suur olnud.

Reservide haldamise loogika on muutunud

Nagel tõi välja, et kulla osakaal riikide reservides on kiiresti kasvanud. Kui 2023. aastal oli see 14 protsendi juures, siis praeguseks juba 25 protsendi lähedal. Kuigi suur osa sellest kasvust tulenes kulla hinnatõusust, siis Nageli sõnul on geopoliitilised riskid reservide haldamise loogikat fundamentaalselt muutnud.

Nageli sõnul on kulla kõige olulisem omadus asjaolu, et füüsiline kuld ei sõltu emitendist või teisest osapoolest, kes peab täitma oma finantsilisi kohustusi. Välismaal hoitavaid väärtpabereid on võimalik sanktsioonide kaudu külmutada, aga kodumaal hoitava kulla puhul seda riski ei ole. See teeb metallist majanduslikult, finantsiliselt ja geopoliitiliselt stressirohketel perioodidel olulise vara.

Nagel lisas, et keskpankade kullaostud on käimasolev trend, mis niipea ära ei kao. “Ma arvan, et kullal saab ka edaspidi olema keskpankade reservides tähtis roll,” ütles Euroopa suurima majandusega riigi keskpanga juht.

Saksamaa on kullareservidelt maailmas teine

Saksamaa kullareservid on ametlikult USA järel maailmas teisel kohal – kokku on Bundesbankil 3349 tonni kulda, mis moodustab keskpanga reservidest lausa 83 protsenti. Võrdluseks – Eesti Panga (Eesti keskpank) reservidest moodustab kuld vaid veidi üle 1 protsendi. Lõviosa Eesti Panga reservidest on paigutatud pikaajalistesse riigivõlakirjadesse.

Saksamaa ja ka Itaalia ning Prantsusmaa on kullareservide osakaalult maailma tipus. Kulla osakaal reservides on hetkel madalam Aasia, Ladina-Ameerika ja tervikuna arenevate riikide seas, kus kuld moodustab tihtipeale vaid 5-10 protsenti reservidest. Just nemad on aga enamjaolt hetkel kulda kokku ostmas. Saksamaa pole suurte reservide tõttu juba aastaid kullaturul eriti aktiivne olnud.