Osa islamimaid kaalub kullapõhist kaubandust USA majandussanktsioonide vältimiseks

03.01.2020

Iraani, Malaisia, Türgi ja Katari valitsused kaaluvad kulla- ja barteripõhiseid kaubandusleppeid omavaheliste kaubandussuhete edendamiseks, vältimaks tulevikus riikide vastu suunatud võimalikke majandussanktsioone.

Vastavasisulise väitega tuli välja Malaisia peaminister Mahathir Mohammad pärast detsembris Kuala Lumpuris aset leidnud moslemiriikide tippkohtumist. Indohiinas asuva moslemiriigi peaminister kiitis Iraani ja Katarit, mis on näidanud üles vastupidavust riikide vastu suunatud majandussanktsioonide suhtes.

“Ma olen korduvalt toonitanud vajadust minna omavaheliste kaubandussidemete finantseerimisel üle barteri ja kulddinaari peale” ütles Mahathir, viidates islamiriikide ajaloolisele kuldmündile.

Malaisias aset leidnud kogunemine pälvis jaheda vastuvõtu islamimaailma mitteametliku liidri Saudi-Araabia poolt, mis on domineeriv jõud maailma suurimas islamiriike koondavas ühenduses Islami Koostöö Organisatsiooni, mille 57st liikmesriigist ilmus Kuala Lumpurisse vaid 20.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Malaisia peaminister esines 2019 mais ka Ida-Aasia riikidele suunatud foorumil “Aasia tulevik” üleskutsega luua Ida-Aasia riikide kullaga tagatud kaubandusvaluuta ning distantseeruda Lääne, peamiselt USA dollari põhisest, arveldamisest.

Mahathiri üleskutse on osa suuremast de-dollariseerimise protsessist, mis on viimastel aastatel maailmas alles algamas. Tegemist on arenguga, mis pikemas perspektiivis tähendaks USA dollari taandumist maailma domineeriva valuuta positsioonilt, likvideerdes järk-järgult USA võime finantseerida maailma suurimaid kaubanduspuudujääke ja militaarkulutusi ning tuues kaasa USA sõjalis-poliitilise ülemvõimu taandumise kogu maailmas.

Kuigi ülaltoodut silmas pidades on avaldus kõnekas, peab silmas pidama ka seda, et Mahathiri sõnavõtt ei kujuta momendil ühegi kohtumisel osalenud riigi ametlikku poliitikat ning ammugi mitte islamimaailma terviklikku positsiooni.

Omavahel usulistes, poliitilistes, kultuurilistes ja julgeolekualastes küsimustes lõhestunud islamimaailm ei suuda kindlasti ettenähtavas tulevikus kujundada välja ühtset kaubandusvaluuta süsteemi. See käib eeskätt nende naftarikaste Lähis-Ida riikide kohta (Saudi-Araabia, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid), mis funktsioneerivad geopoliitilisel malelaual sisuliselt USA protektoraatidena, pakkudes USA relvade ja baaside vastutasuks naftakauplemist Ühendriikide rahvusvääringus, mis omakorda tagab USA dollari staatust maailma reservvaluutana. Paraku on kõige “dollarimeelsemate” islamiriikide näol tegemist ka riikidega, mis annavad lõviosa islamiriikide kogutoodangust ja kaubanduskäibest. Sellest tulenevalt jääb unistus islamimaailma ühendavast kulddinaarist soovunelmaks.

Pigem on küsimus teatud islamiriikide omavahelise kahepoolse kaubanduse finantseerimises kulla ja barteri abil. See vähemambitsioonikas eesmärk oleks tehniliselt (mitte kuigi suure vaevaga) teostatav, kuna oleks piiratud teenima vaid nimetatud riikide omavahelise väliskaubanduse finantseerimise otstarvet. Sellest tulenevalt peaks Türgi, Malaisia, Iraagi ja Katari keskpangad tagama kullaga vaid seda osa omavahelisest kaubandusest, mis on kaubanduspartneriga defitsiidis.

Maailma kaubanduskäive ulatus 2017. aastal 17 814 miljardi dollarini, sellest moodustavad USA dollaris teostatud tehingud umbes 40% (st 7 125 miljardi dollari suurune osa). Türgi, Iraani, Malaisia ja Katari omavaheline kaubandusmaht ei ületa ilmselt 0,1% maailma kaubanduskäibest ning nende riikide omavaheline rahvusvääringute ja kulla kombinatsioonis kauplemine oleks vahetu mõju mõttes üksnes mikroskoopiline löök dollari staatusele maailma reservvaluutana. Ent sümptomina suuremast protsessist ning mudelina, mida maailma riigid võiksid tulevikus hakata omavahelistes kaubandussuhetes praktiseerima, on see kõnekas ning väärib ka tulevikus jälgimist.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.