Pandeemiajärgne Hiina kavatseb (veel) rohkem säästa

10.04.2020

Äsja läbi viidud uuringute kohaselt jätab COVID-19 kriis tugeva jälje Hiina elanikkonna finantskäitumisele. Viimased andmed näitavad, et 75% hiinlastest kavatsevad koroonapandeemia järel suurendada edaspidi oma säästude osakaalu. Muutumas on ka nii säästmise sihtotstarve kui ka soovitavate finantsvarade eelistused. Kui enne kriisi oli säästmise peamiseks ajendiks võimaldada tarbimisvõimekuse ohjamise teel esivanematele mugavam elu ja tagada laste haridusalane tulevik, siis nüüdsest on suurema soosingu võitnud erinevad tervisekindlustuse poliisid ja konservatiivsed finantsvarad.

40% Hiina säästjatest paigutab raha pankade poolt hallatavatesse investeerimisfondidesse, 30% hoiuarvetele, 25% aktsiatesse, 12% riigiobligatsioonidesse ning 12% kulda.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Hiina on riik, mis on reaalse ostujõu alusel saanud 2020. aastaks maailmas suurimaks majanduseks ning omab industriaalvõimsust, mis ületab Euroopa ja Ameerika Ühendriikide tootmisvõimsused kokku.

Maailma suurima tööstustoodanguga riigid toodangu mahu alusel dollaritesse konverteerituna (statistilise anomaaliana tasub meeles pidada, et riikide tööstustoodangud dollaris väljendatuna ei ole üks-ühele ekvivalentsed nende mahulis-kvalitatiivse tasemega. Eriti markantne selles osas on Venemaa, mille toodangut tarbitakse suuresti siseriiklikult ja mille väärtus enne rubla devalveerumist oli tabelis umbes 2 korda suurem).

Kõikide prognooside kohaselt möödub Hiina lähitulevikus USAst ka nominaalse SKT alusel, jättes kõik teised maailma suurriigid väiksema kaalukategooriaga majanduse tasemele, taastades sedasi oma enam kui 2000 aastat väldanud staatuse maailma domineeriva majandusena. Mis peamine: järgnevatel kümnenditel asendab hiinlane esmakordselt 200 aasta jooksul ameeriklase ja eurooplase kui maailmaturgude peamise tarbija.

Seega omavad muutused hiinlaste finantskäitumises (kas tarbida, säästa või investeerida) suurt ja üha kasvavat mõju kogu maailmamajandusele ja finantsturgudele ning väärivad tähelepanelikku jälgimist. Mida enam otsustab keskmine hiinlane säästa, seda vähem saab sakslane tulu automüügist, prantslane veiniekspordist, itaallane moeärist jne. Mida vähem investeerib hiinlane raha USA rahaturgudele, suunates seda siseriiklikesse osakutesse ja kindlustuspoliisidesse, seda õõnsamaks muutub jalgealune USA maailmavõimu esimuslikkuse alustalaks oleval dollaril. Paraku ei tuvastanud uuring seda, millises osas on aset leidmas muutused hiinlaste säästmise sihtvarade osas (kodumaine/välismaine omakapital).

Veel tasub meeles pidada asjaolu, et hiinlaste finantskäitumine on viimaste kümnendite jooksul krediidimulli otsas pretsedenditut tarbimispidu pidanud lääneriikide kodanikust oluliselt erinev. Aasia riigid eesotsas Hiinaga on möödunud kümnenditel säästnud, ajal mil Lääs on mõõdutundetult kulutanud.

Hiina, USA ja Euroopa riikide säästude osakaal suhtena siseriiklikusse kogutoodangusse kahe aastakümne vältel 1995-2015 perioodil

Eriliselt omane on vastav finantskäitumise muster olnud maailma peamise reservvaluuta privileegi ekspluateerivale USAle. See on olnud elamine (majandus)tuleviku arvelt, mis saab kõikide eelduste alusel kuululma Hiinale.

Mis puudutab hiinlaste finantskäitumise mõju maailma kullaturule, siis on tõenäoline, et 12% maailma suurima majanduse leibkondadest, kes kavatsevad paigutada (ligi 40%se säästude taseme juures) arvestatava osa oma säästudest kulda, garanteerib väärismetallile püsiva nõudluse ning hinnakonjunktuuri jätkuva kasvu ka tulevikus, mil Lääs on maailma finantsülemvõimu minetanud. Suure tõenäosusega möödub aastas hiiglaslikud 1000 tonni füüsilist kulda importiv Hiina (umbes võrdne maailma kolme suurima kullatootja aastatoodanguga ja kolmandikuga kogu maailma aastasest kullatootmisest) järgneva kümnendi jooksul Indiast kui suurimate kullahoiustega riigist.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.