Lisa hinnateavitus

Maailma kullaturu põhitrendid Austraalia suurima kullatootja silme läbi

Avaldatud Jaana kategoorias Kullamaailmast, Kogu uudisvoog või 05.02.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 616,65 EUR/oz
  
+ 3,88 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
20,69 EUR/oz
  
+ 0,35 EUR

05.02.2020

Austraalia suurima kullatootja Perth Minti arendusjuht Jerry Hicks andis hiljutises intervjuus põgusa ülevaate maailma kullaturu põhitrendidest. Lääne-Austraalias asuv Perth Mint rafineerib 92% Austraalia kui maailma suuruselt kolmanda kullatootja kullatoodangust, omades põhjalikku ülevaadet kogu maailma kullaturust oma ülemaailmse partnerite võrgustiku varal. Eestis on Perth Minti ametlik edasimüüja Tavid. Maailma kullarafineerijate esikümnesse kuuluv tehas sai 2011. aastal kuulsaks maailma suurima, 1000-kilose kuldmündi tootmisega – see rekord püsib tänini.

Maailma suurim, 1-tonnine kuldmünt on kõigile külastajatele vaatamiseks väljas Perth Minti tehase muuseumis. Mündi läbimõõt on 80 cm ja paksus 13 cm. Hiigelmündi väärtus on hinnanguliselt üle 60 miljoni Austraalia dollari ning 2012. aastal omistati sellele ka Guinenessi maailmarekord.

 

Jerry Hicks tõi esile maailma kullaturu peamised trendid:

KESKPANGAD: Viimastel aastatel on maailma kullaturgu kaugelt kõige enam mõjutanud protsess, mille käigus on maailma keskpankadest pärast 2008. a finantskriisi saanud kulla netomüüjate asemel peamised kulla kokkuostjad (märkus: 2019. aastal varusid maailma keskpangad rekordilise koguse kulda pärast kullastandardist loobumist 1971. aastal). See omakorda mõjutab ka erainvestoreid kogu maailmas paigutama üha suuremat osa oma varadest kulda kui kõige kindlamasse varaliiki. Sellele protsessile aitab kaasa keskpankade (peamiselt USA ja eurotsooni) ülimadalate intressimäärade poliitika, mis muudab ebarentaabliks hoida vara turvaliseks peetavates finantsinstrumentides.

RAHATURUD: Täheldatav on üldine tendents liigutada suurem osa varadest finantsinstrumentidest reaalvarasse ning liikuda eemale USA dollarist.

SAKSAMAA: 2019. aastal ostis Euroopa tööstusmootor Saksamaa, kes on traditsiooniliselt maailma üks kõige enam kullausku olevaid majandusi, kokku rekordkoguse Austraalia kuldmünte. Osaliselt tingis selle Saksa valitsuse otsus alandada anonüümsete kullatehingute piirmäärasid.

HIINA: Hicksi sõnul on Hiina läinud eraisikute käes hoitud kullavarude mahu poolest mööda Indiast, kes on aastakümneid olnud maailma suurim kullaimportija. Tendents ilmselt jätkub, muuhulgas võimendab seda hiljuti puhkenud koroonaviiruse põhjustatud tervisekriis.

INDIA: Kuigi kulla import Indiasse on endiselt kõrgel tasemel, on nõudlus viimastel aastatel langenud, kuna India valitsus kehtestas kullale 12,5% imporditollid. Impordiartiklina on kuld India jaoks nafta järel teisel kohal ning India valitsus soovib piirata riigis olevate valuutareservide vähenemist kullaimpordi tõttu (märkus: see on sisuliselt vastandlik positsioon Hiina poliitikale).

Lugemissoovitus Teile