Sakslased on kogunud rekordkoguse kulda

30.01.2020

Saksamaal viidi lõppenud aastal läbi uuring, mille käigus tuvastati, et sakslased on tänaseks päevaks erakätesse kogunud erakordsed 8918 tonni füüsilist kulda (märkus: Saksamaa keskpanga riiklikud kullareservid ulatuvad 3407 tonnini, hoides sellega maailma ametlike kullareservide edetabelis teist kohta USA järel, kes omab kokku 8133 tonni jagu riigireserve kullas). Võrreldes viimati 2016. aastal teostatud uuringu andmetega on sakslaste erakätes hoiustatud kulla kogus kasvanud 246 tonni võrra, kujutades endast kõrgeimat taset uuringute ajaloos.

Sakslaste kullavarudest 4928 tonni on hoiustatud investeerimiskullast plaatide ja müntide kujul ning ülejäänud peamiselt ehetena. Euroopa suurima majanduse ning maailma suuruselt neljanda tööstusriigi elanikest kolmveerand omavad kulda vähemalt mingis vormis – olgu siis investeerimiskullast toodete, ehete või “paberkulla” näol.  Kokku on sakslased endale kogunud 6,5% kogu planeedi kullareservidest.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Vaatamata sellele, et Saksamaa ise praktiliselt kulda ei kaevanda ning omab maailmamastaabis tagasihoidlikke reserve, on Euroopa majandusmootori finantsvundament rajatud nii riiklikul kui ka eraisikute tasandil kindlalt, ent diskreetselt kullale. Umbes 75% Saksamaa elanikest omavad kulda ning Bundesbanki strateegilistest riigireservidest on 72,8% hoiustatud kullas.

Maailma mastaabis on sakslased ligi 9000 tonnise erakätes hoiustatud kullavaruga India (25 000 tonni) ja Hiina (üle 20 000 tonni) järel kolmandal kohal. Samas arvestades füüsilise kulla hulka elaniku kohta, on Saksamaa maailma juhtivate majandusvõimude seas kindlalt esikohal.

Sakslaste suure kullaisu algpõhjused on ajaloolised. Viimase sajandi jooksul kaks maailmasõda, mitu hüperinflatsiooni ja rahareformi üle elanud rahvas on läbi traumaatiliste kogemuste saanud selgeks, et murranguliste sündmuste korral on ainus kehtiv vääring kuld. Ka II maailmasõja ajal eelistasid Saksamaa kaubanduspartnerid maksevahendina pabermargale kulda (see on kriisi- ja sõjaolukorras tavapärane).

Geostrateegilisest vaatevinklist on piiratud tooraineressurssidega ning põllumajanduslikult mitteautonoomse Saksamaa erakordsed füüsilise kulla varud hindamatu väärtusega reserv. Kuld tagab Saksa riigi ostujõu säilimise kõige robustsemal viisil ka ekstreemsetes olukordades, kui riikidevahelised valuuta- ja panganduskokkulepped enam ei kehti või kui barterkaubandus ei ole võimalik, kuna globaalsetest allhankijatest sõltuvad tootmisliinid on seiskunud ning krüpteeritud elektroonilised finantskanalid on kas saboteeritud või füüsiliselt hävitatud.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.