Šveitslaste rikkuse vundament... kuld

15.10.2020

Šveitslaste kõige eelistatumaks investeeringuks on kinnisvara ja kuld. 2019. aastal St. Galleni ülikooli poolt läbi viidud küsitluste kohaselt eelistavad maailma ühe rikkaima riigi elanikud kõikidest teistest investeeringute liikidest kaugelt enim paigutada oma raha kinnisvarasse ja kulda, mis moodustavad vastavalt 53% ja 48% investeeringute sihtobjektidest.

Kulla ja kinnisvara edumaa teiste investeerimisvarade ees on märkimisväärne. Aktsiatesse ja rahaturu fondidesse eelistavad oma raha paigutada vastavalt 30% ning 25% mägiriigi elanikest. Säästukontosid arvavad heaks investeeringuks 24% šveitslastest.

Läbi viidud uurimus hõlmas endas 2300 respondenti kõikidest Šveitsi saksa, prantsuse ja itaalia keelt kõnelevatest kantonitest.

Peamine põhjus miks šveitslased arvavad kulda parimaks investeeringuks peale kinnisvara on soov ennast kaitsta geopoliitilistest faktoritest ning intressimäärade kõikumistest tulenevatest ohtudest.

“Madalad intressimäärad kombinatsioonis hoiuarvete laadsete klassikaliste investeerimise vormide hääbumisega ning kasvavate majanduspoliitiliste ebamäärasustega iseloomustavad tänapäeva finantsturge. Antud finantsmajanduslik realiteet on sügavaimaks aluspõhjuseks miks kasvav hulk investoreid on põgenemas väärismetallide poolt tagatud turvalisusesse. Tegemist on ainsa lõpuni kuulikindla varaga mistahes kriiside puhul” kommenteeris uurimuse läbi viinud St. Galleni ülikool pressiteates.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Maailma rikkaimate riikide edetabelis omab Šveits jätkuvalt sisulist liidripositsiooni. Kuigi SKT elaniku kohta on Monacos, Liechtensteinis, Luxemburgis ja Bermudal kõrgem kui Šveitsis on Kesk-Euroopa mägiriik “päris” riikidest (mille majandusringluse olemus ei seisne maailma rikaste maksuparadiisiks olemises) jätkuvalt maailma rikkaim maa omades SKTd 80 643 dollarit elaniku kohta (The Economisti andmetel).

Alpide väikeriigil on kullamaailmas täiesti unikaalne positsioon. Kuigi Šveitsis kohapeal kulda ei kaevandata, on nelja sealse ülemaailmselt tuntud konglomeraadi – Valcambi, PAMP, Argor-Heraeus ja Metalor – kätte koondunud 77% maailma kullarafineerimise võimekusest.  Neli Šveitsi kullatehast valitsevad kullarafineerimise koondmahu poolest kogu maailma kullaturgu, nende toodang ulatub 3250 tonnini, mis on praktiliselt võrdne maailma iga-aastase uue kulla kaevandamise kogusega (2019. aastal 3436 tonni).

Majanduslikult ülimalt konservatiivsed šveitslased on muuhulgas maailma suurimad (füüsilise) kulla investorid. Vaid 8,5 miljonilise populatsiooniga väikeriik on India, Hiina, Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa järel maailmas kuuendal kohal eraisikutele kuuluva kulla koguse poolest (hinnanguliselt 920 tonni). Maailma kõige paremini kullaga kindlustatud rahvaste tiitli eest käib ülinapp võistlus eeskätt sakslaste ja šveitslaste vahel, kelle kätes on keskmiselt vastavalt 107 ja 108 grammi kulda ühe inimese kohta.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.