Toorainete supertsükkel: maagaasi hind tõusis Euroopas 4 aasta tippu

20.10.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Maagaasi hinnad on taas kiiresti tõusmas, jõudes Euroopas kõrgeima tasemeni alates 2022. aastast. See on osa laiemast toorainete pikaajalisest supertsüklist, kus kallinevad nii energiahinnad, väärismetallid, tööstusmetallid kui ka põllumajandustoormed.

Hollandis kaubeldavad maagaasi futuurid tõusid enam kui 90 dollarini megavatt-tunni kohta – viimati kauples maagaas niivõrd kõrgel tasemel 2022. aasta detsembris. Hinnad on pärast Iraani sõja algust enam kui kolmekordistunud.

Brenti toornafta hinnad ületasid eelmisel nädalal taas 110 dollari piiri. Elektrihinnad on samuti Euroopas tõusmas, Saksamaal jõudsid need kõrgeima tasemeni alates 2023. aasta juulist.

Kirjutasin 2024. aasta kevadel, et toorainete supertsükli ehk pikaajalise hinnatõusu jätkumine toob arvatavasti kaasa inflatsiooni teise laine. Toorainete hinnad kipuvad liikuma pikkade tsüklitena, mis võivad kesta aastakümneid. Pikale langusele järgneb tavapäraselt pikk tõus ja vastupidi.

Toorainete viimane langustsükkel, mis algas 2011. aastal, sai minu hinnangul läbi 2020. aasta kevadel. Alates sellest oleme olnud pikaajalises tõusutsüklis.

Loe pikemalt toorainete supertsüklist 2024. aastal avaldatud artiklist:

Toorainete tõusu jätkumine toob inflatsiooni teise laine

Osa supertsüklist

Praegune nafta- ja gaasihindade ning tööstusmetallide hinnatõus on osa sellest tsüklist. Tõsi, maagaasi hinnad pole veel 2022. aasta energiakriisi tasemeteni jõudnud, aga võrreldes 10 aasta taguse ajaga on hinnad tunduvalt kõrgemal.

Euroopas on maagaasi varud 75 protsendi ulatuses täidetud, mis on madalaim näitaja alates 2009. aastast. Saksamaal on olukord veelgi kehvem, sest varud on 61 protsendi ulatuses täidetud. Kui talv saab olema Euroopas tavapärasest külmem, võib tekkida puudujääk, mis surub hinnad veelgi kõrgemale. Samuti on problemaatiline Hormuzi väina ümber toimuv – Iraan teatas sellel nädalal, et nad neil ei jää muud üle kui tugevdada kontrolli väina üle. Suur osa maagaasist jõuab Euroopasse Pärsia lahe kaudu.

Energiahindade kasvu jätk tähendab, et inflatsioon püsib arvatavasti kõrge. Samuti kasvavad nüüd lisaks mootorikütuse hindadele ka Eesti inimeste kommunaal- ja koduküttekulud.

Samuti survestab see Euroopa Keskpanka intressimäärasid edasi tõstma. See omakorda tähendab nii euribori kui riigivõla intresside kasvu. Euribori kasv suurendab laenude intressikulusid ning riigivõla intresside kasv muudab laenamise kallimaks ka riigi jaoks, mis omakorda võib lõpuks tuua kaasa täiendavaid maksutõuse.