Lisa hinnateavitus

Toorainete hinnatõusu jätkumine toob inflatsiooni teise laine

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 23.04.2024
Kulla hind (XAU-EUR)
2151,85 EUR/oz
  
- 6,79 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
27,99 EUR/oz
  
- 0,04 EUR

23.04.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Toorainete hinnad on pärast poolteist aastat kestnud langust uuesti suuna üles võtnud. See on üks põhjustest, miks inflatsiooni aeglustumine on peatunud. Pikaajaliselt on toorained minu hinnangul suure tõusutsükli alguses, mis panustab inflatsiooni teise laine tulekusse.

Toorained (sh energia) on majanduse kõige olulisemaks sisendiks. Kõige füüsilise tootmiseks on vaja kahte asja – energiat ja toorainet. Seega kujundavad toorainete hinnad suuresti kaupade hindu, sest neid on tootjatel sisendina alati vaja.

Minu hinnangul algas 2020. aastal toorainete supertsükkel, mille esimene tõusufaas sai läbi 2022. aasta suvel, millele järgnes langus. Toorainete edasist hinnatõusu veavad nii rohepöörde investeeringud, investorite soov ennast inflatsiooni vastu kaitsta, alapakkumine mitmete võtmetähtsusega toorainete puhul ning asjaolu, et toorained on teiste varaklassidega võrreldes jätkuvalt soodsad.

Toorainete hinnamuutused võivad vägagi palju mõjutada inflatsioonitrendi. Näiteks USAs moodustavad tarbijahinnaindeksist 36 protsenti toorained. Kui inflatsioon hakkas 2021. aastal kiirenema, panustasid toorained sellesse märkimisväärselt. Kui toorained 2022. aasta keskel tipu saavutasid ja langema hakkasid, mängis inflatsioonitempo aeglustumisel suurt rolli ka energia- ja põllumajandustoormete odavnemine.

Reeglina on toorainete tõusutsüklis väga hästi läinud ka väärismetallidel, sest need aitavad hinnakasvu keskkonnas inimeste ostujõudu säilitada. Lisaks sellele kipuvad toorained liikuma suurtes tsüklites käsikäes.

Allpool oleval graafikul on välja toodud energiaturu, tööstusmetallide, väärismetallide ja põllumajandussaaduste hindu kajastav S&P GSCI indeks. Näeme, et pärast 2022. aastal tippude saavutamist hakkas see langema, aga on tänavu uuesti tõusule pööranud.

Võrdlus rahamassi ja aktsiatega

Sama moodi on peatunud ka inflatsiooni aeglustumine USAs. Allpool olevalt graafikult näeme, et USA inflatsioon tõusis märtsis viimase 7 kuu kõrgeima tasemeni. Kuigi palju väidetakse, et inflatsioon on seljatatud, ei pruugi see sugugi nii olla. Ka euroalas on inflatsiooni aeglustumine peatunud.

Me nägime ka 1970ndatel, kuidas inflatsioon pärast esimest lainet uuesti hoo sisse sai. Sellele andiski toona uuesti hoogu juurde toorainete supertsükkel, peamiselt energia kallinemine (eelkõige nafta).

Sellest, et toorainete hindadel on veel palju ruumi kallineda, annab meile aimu ka võrdlus nii aktsiaturgude kui rahamassi kasvuga. Kui võrrelda GSCI toorainete indeksit USA suurima aktsiaindeksi S&P 500-ga, näeme, et ajalooliste tasemetega võrreldes on toorained aktsiatega võrreldes alahinnatud.

Suhtarv näitab, kui suur on S&P GSCI indeksi väärtus võrreldes S&P 500 indeksiga. Kui see suhtarv on madal, siis toorained on võrreldes aktsiatega madalal hinnatasemel, kui kõrge, siis on toorained aktsiatega võrreldes kõrgel hinnatasemel.

Praegu on S&P GSCI indeksi suhe 0,75. Eelmise toorainete supertsükli lõpus (2008) oli see tase 8,25. See tähendab, et eelmise tipu saavutamiseks peaks toorained tervikuna kallinema 11 korda (eeldusel, et aktsiad jäävad samale tasemele).

Me saame toorainete hindu võrrelda ka rahamassiga (ehk ringluses oleva raha hulgaga). Allpool oleval graafikul on S&P GSCI indeks jagatud läbi USA M2 rahamassiga. Selleks, et graafikust oleks lihtsam aru saada, on rahamass enne arvutuse tegemist läbi jagatud miljardiga. Kui see graafik kasvab, siis toorained kallinevad suhteliselt kiiremini kui kasvab rahamass. Kui see langeb, siis toorainete hinnad ei pea sammu rahamassi kasvuga.

Näeme, et vaatamata rahamassi kiirele kasvule pole toorainete hinnad suutnud sellega viimase 15 aasta jooksul sammu pidada, mis tähendab, et raha juurdeloomise tempo on olnud kordades suurem kui toorainehindade kallinemine. Ka see annab meile selgelt märku, et toorained on ajalooliste tasemetega võrreldes alahinnatud. Võrreldes rahamassiga on tõusupotentsiaal samuti enam kui 10kordne.

Mis asi on toorainete supertsükkel?

Toorainete hinnad kipuvad liikuma niinimetatud supertsüklitena, mis kestavad umbkaudu 10-30 aastat. Selleks, et mõista, miks toorainete hinnad suurte tsüklitena liiguvad, tuleb mõista toorainete nõudluse ja pakkumise dünaamikat.

Esiteks on kaevanduste rajamine ja toodangu suurendamine võtmetähtsusega toorainete (maagaas, nafta, vask ja teised tööstusmetallid) keeruline ja ajakulukas. Uue tootmisvõimsuse ehitamine ja täiendava pakkumise turule toomine võtab aega aastaid, vahel isegi kuni 10 aastat.

Sama moodi on keeruline tootmist vähendada, sest näiteks kaevanduste sulgemine võib olla kohati kallim kui kahjumiga kaevandamine. Seega võib toorainete puhul olla kahjumiga tootmine parim valik, mis pikendab perioodi, kus turul on ülepakkumine ja hinnad langevad.

See tekitabki olukorra, kus toorainete hinnatrendid kipuvad püsima pikka aega ning moodustuvad aastakümneid kestvad tõusu- ja langustsüklid. Minu hinnangul algas selle kümnendi alguses uus toorainete supertsükkel, kus nõudlus ületab oluliste toorainete puhul aastaid järjest pakkumist, mis toob pikaajalise hinnatõusu.

Viimane tsükkel sai läbi 2011. aastal ja seda vedas peamiselt Hiina, kes tegi massiliselt taristuinvesteeringuid. Riigis suurenes pidevalt ja kiiresti nõudlus vase, rauamaagi, nafta ja teiste toorainete järele. Toorainete hinnad hakkasid aga 2010ndatel langema, sest kaevandajad olid tootmist palju laiendanud, aga Hiina kasv aeglustus.

Toorainete supertsüklite ajal on väga hästi läinud ka väärismetallidel. Seda nägime nii 70ndatel  kui ka 00ndatel toimunud toorainete suure hinnatõusu ajal. Toorainete supertsüklite tekkest saab pikemalt lugeda siit.

Toorained võivad panustada inflatsiooni teise laine tekkesse

Toorainete tänavune hinnatõus on üks faktoritest, mille tõttu on inflatsiooni aeglustumine peatunud nii USAs kui Euroopas. Allpool oleval graafikul on välja toodud USA ja euroala inflatsioon. Näeme, et need on tooraineindeksitega liikunud väga sarnases rütmis. Kui toorainete hinnatõusu trend püsib (või isegi kiireneb), siis on tõenäoline, et inflatsioonitempo püsib kõrgel.

Muidugi mõjutavad inflatsiooni ka paljud teised faktorid, kõige olulisem on neist ehk rahapakkumine – ehk see, kui palju raha on majanduses ringluses. Võrreldes kooronakriisi järgsete tippudega on rahamass nii USAs kui euroalas märgatavalt langenud.

Kusjuures rahamassi langus on olnud mõlemas regioonis aastakümnete suurim. Rahamassi languse on tekitanud eelkõige kõrged intressid ja keskpankade omatud võlakirjade müük (rahatrüki vastane protsess, kus varem ostetud võlakirjad müüakse turule tagasi, vähendades selle kaudu rahamassi).

Alates eelmise aasta lõpust on rahamassi langus aga peatunud ja näeme isegi mõningast kasvu. Ka see on üks faktoritest, mille tõttu inflatsioonitempo aeglustumine on peatunud.

Millised toorained on tänavu märgatavalt tõusnud?

Vaatame, kuidas on toorainete hinnad viimasel ajal liikunud. Mitmed pehmed toorained on märgatavalt kallinenud, aga näiteks teraviljad on odavnenud. Tööstusmetallid on võtnud aga küllaltki agressiivselt suuna üles, samuti on märgatavalt kallinenud ka nafta hinnad.

Eriti märkimisväärne on viimastel kuudel olnud kakao hinnatõus – kakao on kallinenud aasta algusega võrreldes 220 protsenti, 11 460 dollarini tonnist. Nõnda järsule kakao hinnatõusule on hoogu andnud kehvad ilmastikuolud, peamiselt Lääna-Aafrikas, kus toodetakse rohkem kui pool maailma kakaost.

Sarnast trendi on märgata ka kohvi puhul. Kohvi hinnad on tänavu tõusnud enam kui 50 protsenti, alates 2023. aasta algusest on erinevad kohvid (arabica, robusta) kallinenud rohkem kui kaks korda.

Tõsi, mitmed teised niinimetatud pehmed toorained on aasta algusega võrreldes ka odavnenud. Näiteks võib tuua nisu ja maisi, mille hinnad on võrreldes aasta algusega umbes 10 protsenti langenud.

Tööstusmetallid ja nafta kallinevad

Tööstusmetallide hinnad on samuti hoo sisse saanud. Londoni metallibörsi indeks, mis mõõdab kuue olulisema tööstusmetalli hinnamuutusi, on tänavu tõusnud enam kui 15 protsenti. Indeksis on alumiinium, vask, tsink, plii, nikkel ja tina.

Vaske nimetatakse maailmamajanduse doktoriks, sest selle hinnaliikumine annab vihjeid selle kohta, kuhu suunas on liikumas globaalne majandus. Vase hind on tänavu kallinenud 15 protsenti, 9850 dollarini tonnist – vase hinnaliikumise järgi võiks justkui öelda, et maailmamajandusel läheb enam-vähem hästi. Brenti toornafta hind on tõusnud sellel aastal 12,5 protsenti, 86,6 dollarini barrelist.

Energiahindade puhul on tänavu erandiks maagaas. Euroopas langesid maagaasi hinnad veebruaris madalaima tasemeni alates 2021. aastast. USAs kukkusid gaasihinnad koroonakriisi põhjade lähedale. Selle peamiseks põhjuseks on aga see, et USAs on talv olnud erakordselt soe, mille tõttu on maagaasi varud märgatavalt kasvanud.

Nõudlus nafta järele kasvab edasi, vaatamata sellele, et aina enam soovitakse üle minna taastuvenergiale. Näiteks Hiinas, kus elektriautode müük moodustab autode kogumüügist juba enam kui 25 protsenti, on nafta nõudlus kasvamas sama kiiresti nagu eelmistel kümnenditel. Samal ajal on fossiilkütustel põhinev energiasektor alainvesteeritud, mis tähendab, et pakkumine ei suuda nõudlusega sammu pidada. Energiahindade tõus saab seega arvatavasti olema toorainete supertsükli üks peamisi vedajaid.

Lugemissoovitus Teile