USA endine aserahandusminister: dollar on hädas kui kullaunts jõuab 3000 dollarini

17.09.2020

USA endine aserahandusminister Paul Craig Roberts räägib hiljuti antud intervjuus sellest kui kaua ja mis tingimustel on võimalik hoida keskpankadel kullahinda praegusel tasemel ning millised on dollaril põhineva maailma rahasüsteemi perspektiivid. Alljärgnevas on toodud laiemaid sotsiaalmajandusliku kriisi teemasid käsitlenud intervjuu kulda puudutav osa. Intervjuu on tervikuna vaadatav youtube’i vahendusel.  

Greg Hunter: Aga räägime kullast ka… Hetkel mil me intervjuud salvestame on kulla hind tõusnud 1975 dollarini untsist, samas kui hõbeda hind on 28 dollari juures. Mida kulla hind meile praegu kõneleb majanduse käekäigust?

Paul-Craig Roberts: Pärast niigi palju aastaid väldanud “kvantitatiivse lõdvendamise” (st. rahatrüki) poliitikat on äsja turgudele paisatud koroonapandeemiast põhjustatud majandussurutise leevendamiseks triljoneid dollareid värsket raha. Aga olukord majanduses on karm, kuna töötuse ning pankrotistunud ettevõtete näitajad on erakordselt halvad. Eelarve puudujäägid mida me praegu kogeme on hiiglaslikud ning üha enamatele inimestele hakkab terendama arusaam, et juurde trükitava raha mass võib paisuda liiga suureks, et sellel oleks lähitulevikus enam kuigipalju väärtust. Ent kuna keskpangad ei suuda nupuvajutusega võluda kulda ja hõbedat, siis on aina rohkem inimesi asunud oma varandust turvama väärismetallide abil.

Samuti on dollar hakanud viimasel ajal kaotama oma väärtust nende valuutadega võrreldes, mida pole päris nii jõuliselt juurde trükitud. Seega oleme hetkel tunnistajaks põhimõtteliselt teadlikkuse levikule, mis on hakanud elanikkonna seas kasvama ja seda ametliku kulla ja hõbeda vastase propaganda kiuste.

Olen alati olnud seisukohal, et USA jaoks on raha trükkimise peamiseks ohuks risk, et juurde tekitatud dollarite mass paisub ühel hetkel ikkagi liiga suureks, et ülejäänud maailm seda enam aktsepteeriks reservvaluutana. Niipea kui see juhtub, hakkab dollari väärtus maailma rahaturgudel langema. Kui dollar kaotab oma rolli maailma reservvaluutana, minetavad Ameerika Ühendriigid oma võime finantseerida võla abil oma jooksevkonto defitsiiti (st. võime importida välisriikidest rohkem kaupu ja teenuseid kui USA ise ekspordib). Moment mil see peaks juhtuma, minetab USA muuhulgas oma globaalse võimu.

Seega mida me praegu näeme, on olukord, kus juurde trükitud dollarite mass on osutamas dollarile kasvavat survet. Kulla ja hõbeda hinna kasv on üks mõõdik, milles see surve väljendub. Kui praegune trend peaks jätkuma jõuab millalgi kätte punkt kus Föderaalreserv peab langetama otsuse. Kas jätkata aktsia ja võlaturgude turgutamist, et hoida finantsvarade väärtust kunstlikult üleval, või tõsta intressimäärasid, et säilitada dollari atraktiivsus (globaalse reservvaluutana). See kujutaks endast juba uut tüüpi kriisi. Ma ei oska ennustada kas see juhtub või juhul kui, siis millal see juhtub. Aga kuna tegemist on olukorraga, mis tabab USA globaalse võimu keskset alustala, siis tõenäoline on, et dollari reservvaluuta positsiooni säilitamine kaalub ülesse teised kaalutlused (st. aktsiaturgude kõrgel hoidmise madalate intresside ja rahatrüki abil). Kulla ja hõbeda hinna kasv on lihtsalt USA dollari usaldusväärsuse languse indikaatoriks aga kas see on sedavõrd suur, et teha tõsist kahju on hetkel veel vara öelda.

GH: Seega keskne küsimus hetkel on see, kas me tõstame intressimäärasid dollari kaitsmiseks, või jätkame aktsiaturgude üleval hoidmiseks praeguse kursiga.

PCR: Jah. Varem või hiljem on see küsimuseks mis nõuab vastamist.

GH: Ja kas kulla ja hõbeda hinna tõus on indikaator sellest, et see küsimus on kohe pakiliseks muutumas?

PCR: Mitte ilmtingimata. Kuld oli samal hinnatasemel ka 2011 aastal. Me oleme sellest ka varem rääkinud kuidas kullahinda hoitakse kunstlikult madalal, teostades futuuride turgudel “katteta lühikeseks müüki”. Võib-olla ei ole Föderaalreserv enam võimeline seda protsessi kureerima, sest kullavarud on liiga väikeseks jäänud… see on ka võimalik aga ma ei tea seda hetkel.

GH: Tõsi, te olete seda koos David Kranzleriga uurinud ja tõestanud kuidas kullahinda hoitakse kunstlikult madalamal kui turuseadused seda dikteeriksid. Tuletan kuulajatele meelde, et me ei kõnele siin praegu suvalise inimesega, vaid USA endise ase-rahandusministriga.

PCR: Selles ei ole küsimust tõe poolest, kuna toona andmed näitasid seda, kuid kas nad (Föderaalreserv) endiselt neid operatsioone suudavad teostada seda ma ei tea. Juhul kui suudavad, siis paistab, et mitte enam nii tulemuslikult. Tõsi, kulla hind tõusis korraks üle 2000 USD, aga on hetkel tulnud allapoole seda nivood. Kas selle taga oli spekulantide või Föderaalreservi töö, seda me ei tea. Aga kui kulla hind peaks tõusma kuskil 2500-3000 USD’ni, siis on keskpangal ilmselgelt probleem.

GH: Seega 2500-3000 dollarit untsist oleks hind mis sobiks heaks indikaatoriks?

PCR: Jah, aga mitte juhul kui see tõus toimuks aegamisi 10 aasta jooksul, vaid kiiresti – tõusude ja üksnes ajutiste langustega. Kui see juhtuks, siis see oleks märk Föderaalreservile, et aeg tegutsemiseks on küps. Me ei saa unustada, et USA valitsus võib korrata seda mida tehti Roosevelti ajal kui ameeriklastelt kuld konfiskeeriti. Ameeriklastel ei lubatud uuesti kulda omada enne 1970ndaid kui senaator Jessie Helmsi initsiatiivil vastav seadus vastu võeti ning ameeriklased hakkasid Krugerandide näol uuesti kulda koguma… seega seda võimalust ei saa ka välistada ei kulla ega hõbeda puhul.

Kui valitsus tunneb ennast ohustatuna võivad nad alati vastu võtta mis-iganes seadusi. Me ei saa unustada, et valitsus ei seisa “tavalise inimese”, vaid pigem kõige jõukamate huvigruppide eest kellede varandus on peamiselt dollaris nomineeritud varades. Seega ei ole tõenäoline, et dollaril lastakse jagada Saksa marga saatust 1920ndatel… samuti on lootus sellel, et kui kogu maailm on kriisis, siis võimaldaks see hetkel kehtivat “status quod” pikendada.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Üksnes harva juhtub kui kõrgel positsioonil olnud isik räägib avameelselt võimu ja raha teemadel. Reeglina on selliste sõnavõttude harukordsus proportsionaalne nendes lausutu kaalukusega. Tsiteerides Briti huumori kullafondi kuuluva komöödiasarja “Jah härra minister” fiktiivse riigikantsleri Sir Humphrey Appleby sõnu “where one stands, depends on where one sits”, ehk maakeeli tõlgituna – seisukohad sõltuvad ametikohtadest.

Paul Craig Roberts on otsekohese ameeriklase epitoom, kelle raskesti imiteeritavale stiilile on omane tabada koheselt ja ilma keerutamata protsesside tuuma. Endise USA ase-rahandusministrina 1980ndatel, USA peamise majanduslehe Wall Street Journali toimetajana ning majandusteaduste doktorina tunneb Roberts nii USA kui ka maailma rahasüsteemi ja majandusringluse peenmehhaanikat detailideni. Eeskätt aga rahanduse, tööstuse ja geopoliitika lõimepunkte.

Robertsi poolt pakutud vastustes peegeldub USA dollari esimuslikkuse säilitamise geoökonoomiline põhidilemma. Kas “teha Volckerit” (USA keskpanga juht 1980ndatel, kes tõstis paljuski USA tööstuse kahanemise ning Hiinasse kolmise hinnaga USA intressimäärad rekordkõrgustesse ja päästis dollari staatuse maailma reservvaluutana) ja päästa dollar kui USA globaalvõimu alustala, või päästa finantsturud, mis on aastakümneid paisunud madalate intresside, kiire rahatrüki ja üha kasvava finantsvõimenduse pärmil rekordkõrgustesse, irdudes üha enam kiratsevast reaalmajandusest.

Kuvatõmmis USA peamise majandusuudiste telejaama CNBC 09.04.2020 otse-eetrist. Ülekandes teadustatakse paralleelselt, kuidas USA aktsiaturgudel toimus suurim hinnaralli alates 1938. aastast. Seda hetkel, mil Ühendriigid registreerisid riigi ajaloo kiireima töötute arvu kasvu, kus 10% kogu USA tööjõubaasist (16 miljonit 164 miljonist) kaotas mõne nädalaga töö. Rahatrüki poolt üles paisutatud virtuaalmajandus elab tänapäeval oma elu, mis on sotsiaalmajanduslikust reaalsusest lahutatud. 

Nagu aastatuhandeid on olnud, jääb kuld ka praegu ultimatiivseks turvavaraks mille abil nii riigid kui eraisikud oma varandust hävinemise eest kaitsevad. Seega tasub jälgida (niipalju kui see võimalik on), mida teevad lähiajal USA rikkad kes omavad rohkem informatsiooni Ühendriikide ja maailmamajanduse perspektiividest.

Ülal: USA dollari kogupakkumise kasv 1990-2020 perioodil. M2 rahapakkumine võtab arvesse ringluses oleva sularaha, nõudehoiused ning tähtajalised hoiused. Graafik näitab koroonakarantiinile järgnenud ekstreemse rahaloome pretsedenditut ulatust, mis jätab kaugele varju 2008 finantskriisile järgnenud rahatrüki.

Viimasel ajal on kõnekaid tükke millest puslet kokku panna siiski üha rohkem tekkinud ning tõsiasi, et maikuus sai USA suurimaks importartikliks füüsiline kuld ning USA legendaarseim kullaskeptikust investor vahetab pankade aktsiaid kullakaevanduste vastu peaks kõnelema enda eest. See ei tähenda (veel) seda, et globaalsed rahaturud on homme kokku varisemas – küll aga annab aimu sellest, et nii Ühendriikides kui maailmas on üha rohkem isikuid, kes ennast selleks stsenaariumiks ette valmistavad, kasutades selleks kulda, kui kindlaimat vara, mis antud stsenaariumi puhul garanteeritult väärtuse säilitab.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.