Lisa hinnateavitus

USA pankadest on raha välja võetud rekordkiirusega

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Tavidi teadaanded, Kogu uudisvoog või 07.11.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2164,99 EUR/oz
  
+ 9,20 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
25,35 EUR/oz
  
+ 0,22 EUR

07.11.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

USA pankades on hoiuste mahud pärast koroonakriisi järgse rahatrüki hüpet kiiresti kukkuma hakanud. See näitab, et kevadine panganduskriis õõnestas täiendavalt inimeste usaldust pangandussektori vastu ning võib panustada deflatsioonilise surve tekkesse.

USA pankades langesid hoiused juuni lõpu seisuga aastases võrdluses esmakordselt alates andmete kogumisest, selgub Föderaalse Hoiuste Kindlustamise Korporatsiooni (FDIC) andmetest.

USA pangandussektori hoiuste maht langes aastases võrdluses 4,8 protsenti, 17,27 triljoni dollarini. Sellesse panustasid pangajooksud, mis toimusid kevadel kolme panga – First Republicu, Signature Banki ja Silicon Valley Banki – kokkuvarisemise ajal ja pärast seda. Pangahoiused langesid aastases võrdluses esimest korda alates 1994. aastast, mil andmeid koguma hakati.

Enamus USA suurpankadest teatasid hoiuste mahu langusest, umbes 30 protsenti 871,6 miljardi dollari suurusest deposiitide vähenemisest tuli neljast suurimast pangast – JPMorgan Chase, Bank of America, Wells Fargo ja Citigroup.

Kui võrrelda andmeid kvartalite lõikes, siis langesid hoiused viiendat kvartalit järjest. Peamiselt toimus hoiuste langus tagamata hoiuste arvelt. Nimelt on FDIC kindlustanud iga hoiuse puhul kuni 250 000 dollarit – kui pangaga peaks midagi juhtuma, siis see summa on riigi poolt kindlustatud. Kevadised pangakrahhid tekitasid inimestes hirmu ning paljud on kindlustuse piiri ületavad hoiused pankadest välja võtnud.

Graafikult on näha, kuidas hoiused väga järsult 2020. aasta esimeses kvartalis kasvama hakkavad. See on seotud keskpanga rahatrükiga, mis jõudis suures osas valitsuse eelarvesse ning sellest tehti inimestele otseseid väljamakseid. See raha jõudis inimeste pangakontodele. Huvitav on see, et eelmise kümnendi rahatrükk nii agressiivselt pangahoiustes ei kajastunud, sest raha jäi suuresti finantsturgudele ning sellega parandati pankade kapitaliseeritust. Eelmisel kümnendil toimus suurim kvartaalne tõus 2012. aasta neljandas kvartalis, siis suurenesid hoiused 313 miljardi dollari võrra. Võrreldes 2020. aasta algusega oli see kolm korda väiksem kasv.

Märkimisväärne on ka see, et hoiuste langus algas juba enne 2023. aasta kevadist panganduskriisi. Nagu näha, siis hoiuste mahud hakkasid langema juba 2022. aasta teises kvartalis. Viimane suurem langus toimus hoiustes 2010. aasta alguses, mil kahe kvartali jooksul vähenesid hoiused 86 miljardi dollari võrra. Seega on vahetult pärast finantskriisi toimunud hoiuste langus praegusest ligi kümme korda väiksem.

Deflatsiooniline protsess

Kõik see 2020. ja 2021. aastal hoiustele jõudnud raha jõudis otse reaalmajandusse ja oli üheks peamiseks inflatsiooni põhjuseks. Hoiuste mahu langus peegeldab vastupidist protsessi, kus majandusest tõmmatakse raha välja. Sellest annab selgelt märku ka ringluses oleva raha hulga langus USAs.

Kui panga hoiused vähenevad, siis peavad pangad vähendama laenamist, et oma bilanss tasakaalu viia. Suur osa hoiustes olnud rahast on liikunud ka rahaturu fondidesse. Tõsi, laenude ja liisingute mahud on siiski USA pankades jätkuvalt kasvamas, aga viimase paari aasta jooksul on märgata teatavat aeglustumist.

Tuletagem meelde, et praegune rahasüsteem sõltub suuresti laenude kasvust majanduses. Laenuga luuakse ringlusesse uusi dollareid, millele on intress juurde pandud. Kui laen tagasi makstakse, siis põhiosa laenurahast kustub (raha hulk väheneb), aga intress jääb. Kuna sisuliselt kogu ringluses olev raha on tekkinud laenuvõtmise hetkel, siis on vaja eelnevate laenude intresside maksmiseks uusi laene võtta. Seega on praegune rahasüsteem täielikult sõltuvuses laenude mahu kasvust.

Samal ajal hoiab Föderaalreserv baasintresse jätkuvalt viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel – seda ajal, mil süsteem on laenude kaudu tohutult võimendatud. Rahamassi ja hoiuste langus annab selgelt märku, et tekkimas võib olla väga tugev deflatsiooniline surve. See viitab sellele, et praeguse süsteemi kooshoidmiseks oleks vaja intresse taas langetama hakata, vastasel juhul võime sattuda deflatsioonilisse spiraali, millest on juba palju raskem välja tulla.

On tõenäoline, et intresse hakatakse langetama alles siis, kui reaalmajanduses hakkavad asjad kiiresti hapuks minema. Selleks hetkeks ollakse aga juba intresside langetamisega hiljaks jäänud. Arvatavasti reageeritakse kriisile jälle üle ning kuna alustrendid on inflatsiooni pikaajaliselt toetavad, siis võime mõne aasta pärast näha uuesti inflatsiooni järsku kiirenemist.

Suurimate pankade hoiused kukuvad

Kõige enam hoiuseid on JPMorganis, pankade seas on nad esikohal olnud juba kolm aastat järjest. Kokku langesid seal hoiused aastaga 2,8 protsenti, 2,07 triljoni dollarini, vaatamata sellele, et 1. mail võeti üle First Republic Bank ja selle hoiused.

„Ajal, mil toimub kvantitatiivne kitsendamine, ootame me ka oma äride lõikes hoiuste mõõdukat langust,“ ütles JPMorgani finantsjuht Jeremy Barnum pärast kvartalitulemuste teatamist juulis. Niinimetatud kvantitatiivne kitsendamine on rahatrüki vastane protsess, kus Föderaalreserv müüb varem vastloodud rahaga turult ostetud varasid maha, mis tähendab, et varem loodud raha kaob ringlusest.

Bank of America hoiuste maht langes kokku 5 protsenti 1,89 triljoni dollarini. Bank of America turuosa on USAs 10,9 protsenti. Wells Fargo deposiidid vähenesid 6 protsenti, 1,38 triljoni dollarini. Citigroupi hoiused kukkusid 0,8 protsenti, 757 miljardi dollarini.

S&P Global pani FDIC andmetest kokku nimekirja 15 suurimast pangast ning nende hoiuste mahust:

Suurima 15 panga seas langes hoiuste maht kõige rohkem Charles Schwab Corpis – kokku 31,1 protsenti, 304,8 miljardi dollarini. Peamiselt toimus väljavool investeerimiskontodelt (maakleri kontod).

Bank of Montreal oli suurim tõusja – nende hoiused kasvasid aastases võrdluses lausa 52 protsenti, 202,2 miljardi dollarini. Suur osa sellest tulenes Bank of the Westi omandamisest veebruaris.

Kurikuulus Silicon Valley Bank (SVB) oli 2022. aasta juuni lõpu seisuga hoiuste mahult USAs suuruselt 15. pank. Praeguseks on nad listist kadunud, sest pank muutus maksejõuetuks. Silicon Valley Banki kokkuvarisemisest saab pikemalt lugeda siit.

Globaalse pangandussüsteemi peamistest riskidest, mis võivad kaasa tuua uue panganduskriisi, saab lugeda siit.

Lugemissoovitus Teile