USA suurpank: vahetage võlakirjad toorainete vastu

04.09.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

USA suurpanga Bank of America strateegid arvavad, et võlakirjad tasub investeeringuna vahetada toorainete vastu, sest kõrge inflatsiooni periood kestab veel aastaid.

Investeerimismaailmas, eriti USAs, on aastakümneid soovitanud paljud eksperdid investeeringute jaoks klassikalist struktuuri, kus 60 protsenti rahast on paigutatud aktsiatesse ja 40 protsenti fikseeritud sissetulekuga varadesse (peamiselt võlakirjad, eelkõige riigivõlakirjad).

USA nelja suurima panga hulka kuuluva Bank of America strateegid aga ütlevad, et selline investeerimine ei pruugi enam 2020ndatel olla kõige tulusam strateegia. Nende hinnangul tasub investoritel vahetada võlakirjad hoopis toorainete vastu, sest toorainete pikaajaline hinnatõusu tsükkel on alles algamas.

Analüütikute arvates saab kõrge inflatsioon olema pikaajaline ning selle tõttu pakuvad toorained võlakirjadest sellel kümnendil paremat tootlust. „Toorainete pulliturg [tõusuturg] on alles algamas,“ ütlesid strateegid eesotsas Jared Woodardi ja Michael Hartnettiga. „See varaklass on 2020ndatel parem kui võlakirjad.“

Toorainete hinnad on pärast 2022. aasta tippe odavnenud, sest turud muretsevad võimaliku globaalse majandussurutise ning Hiina majanduse jahtumise pärast. Küll aga on toorainete hindu kajastav S&P GSCI indeks võrreldes 2020. aasta põhjadega siiski 64 protsenti kasvanud. See tähendab, et toorainete annualiseeritud tootlus on olnud sellel kümnendil 10-14 protsendi juures.

Alanud on kõrge inflatsiooni ajastu

„Toorainete pikaajaline hinnatõus on alles algamas, sest võlatasemed, riikide eelarvete defitsiidid, demograafia, deglobaliseerumine, tehisintellekt ning null-emissiooni poliitikad on kõik inflatsioonilised,“ ütlesid BofA strateegid.

Kuigi inflatsioonitempo on 2022. aasta tippudega võrreldes nii USAs kui Euroopas alla tulnud, siis BofA strateegid ootavad inflatsiooni uut kiirenemist, millele annavad hoogu eelpool nimetatud faktorid. Nad tõid välja, et inflatsioon oli enne 2000ndatel ja 2010ndatel globaliseerumise ja tehnoloogia arengu tõttu 2 protsendi juures. See võib aga peagi muutuda ning 5protsendiline aastane inflatsioon, mida nägime enne 2000ndaid, saab uuesti normaalsuseks.

„Nende trendide pöördumine tähendab, et struktuurselt tõuseb inflatsioon tagasi 5 protsendi juurde,“ ütles Jared Woodward. Tarbijahinnaindeks tõusis 2023. aastal 3,4 protsenti ja juulis oli hinnakasv USAs aastases võrdluses 2,9 protsenti.

Võlakirjade asemel toorained

Kõik see tähendab, et toorained on parem varaklass, kuhu allokeerida 40 protsenti varadest, mis tavaliselt investeeritakse võlakirjadesse.

Kuigi tänavu on toorainete hinnad tervikuna umbes protsendi võrra allapoole liikunud, siis väärismetallid on näidanud tänavu väga head minekut. Kulla hind on tänavu kasvanud umbes 21 protsenti ja on alates 2022. aasta algusest tõusnud 35 protsenti. Just 2022. aasta alguses sai inflatsioonitempo kiirema hoo sisse.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Olen laias laastus BofA strateegidega nõus – näen, et see kümnend saab olema toorainete kümnend, tõenäoliselt pikeneb hinnatõus ka 2030ndatesse. Paljude lääneriikide, Jaapani ja ka Hiina kõrged võlatasemed saavad olema järgnevatel aastatel suureks probleemiks, mis hakkab väga palju mõjutama ka võlakirjaturgu. Samuti on toimumas väga kiire geopoliitiline polariseerumine ning maailm on hakanud deglobaliseeruma, mis on väga inflatsiooniline protsess. Pikaajaliselt hakkab aina rohkem kapitali liikuma võlakirjadest toorainetesse, sest toorained pakuvad inflatsioonilises keskkonnas investorile parimat kaitset.

Minu hinnangul on vägagi tõenäoline, et järgmise 12 kuu jooksul tuleb läänemaailmas mingit sorti majandussurutis või -kriis, mis võib tuua ka ajutise toorainete hinnalanguse. Seda ei saa segi ajada aga pikaajalise toorainete trendiga, mis on selgelt ülespidine. Sellest, miks toorained on pikaajalises tõusutrendis, saab pikemalt lugeda siit. Põhjustest, miks ootan USAs majanduskriisi, kirjutasin pikemalt siin. See tulev toorainete hinnalangus võib pakkuda turul äärmiselt head sisenemiskohta, et soetada nii kulda, hõbedat, vaske kui ka teisi tooraineid, aga ka kaevandusfirmade aktsiaid.

Majanduslanguste ajal kipuvad toorained vähemalt ajutiselt odavnema, seda nägime nii 2008. aasta kui ka 2020. aasta kriiside järel. Kuna tsükliliselt on toorained minu hinnangul sisenenud pikaajalisse tõusutsüklisse, siis on äärmiselt tõenäoline, et kriisile järgneb väga kiire toorainete hinnatõus, mis kestab aastaid. Õli lisavad tulle keskpankade ja valitsuse reaktsioon järgmisele kriisile, mille ennustamine ei ole keeruline – ka seekord lasevad valitsused eelarved veelgi sügavamale miinusesse ning keskpank alustab uute rahatrüki voorudega. Taoline keskkond on toorainetele väga toetav.

Kriisile järgnev keskkond saab olema minu hinnangul väga sarnane 1970ndatele, mil toorainete hinnad kallinesid tohutult – näiteks nafta hind tõusis kümnendiga 2 dollarilt 40 dollarini, kulla hind tõusis vähem kui kümne aastaga 35 dollarilt enam kui 800 dollarini untsist. Allpool on näha ka kulla aastast tootlust alates 1971. aastast, mil maailmas loobuti kullastandardist.