Venemaa keskpank müüs üheksandat kuud järjest kulda

22.10.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Venemaa müüs septembris üheksandat kuud järjest kulda, mille tõttu langesid nende reservid seitsme aasta madalaima tasemeni.

Venemaa riigieelarve on miinuses ning majanduskasv nigel. Kuna Ukraina sõda neelab miljardeid, on hakatud kullareserve müüma.

Kokku müüdi septembris 6,2 tonni kulda ning nüüd on riigi kullareservid 2264 tonni. Alates 2025. aasta detsembrist on müüdud 62 tonni kulda – viimati müüdi sellises tempos 1998. aasta finantskriisi ajal.

Eelmistel aastatel müüdi kulda peamiselt Rahvusliku Heaolu Fondi (NWF) kaudu. Keskpanga kullareservide müük on tavapäraselt viimane instants, mille kallale minnakse. NWF fondis oli enne Ukraina sõda 406 tonni kulda, praeguseks on see langenud 141 tonnini. Tänavu on fondist müüdud 32 tonni kulda.

Selle sajandi suurim kullaostja

Kuni Ukraina sõja alguseni oli Venemaa väga agressiivne kullaostja. Ükski riik ei ole sellel sajandil nii palju kulda soetanud kui Venemaa, vähemalt ametlikult mitte (Hiina võib olla tegelikult olnud varjatult suurem ostja). Enne Ukraina sõda oli Venemaa ostnud paari aastakümne jooksul enam kui 1900 tonni kulda.

Huvitav on see, et peamiselt on kulda vahetatud jüaanide vastu. See tähendab, et müümine toimub eelkõige Hiina ja Aasia turgudel. Sellel kuul selgus, et Hongkongi kullaimport Venemaalt tõusis uue rekordini, kasvades mõne aasta taguse ajaga võrreldes mitmekümne kordselt.

Arvatavasti liigub suur osa Venemaa kullast otse Hiina keskpanga reservidest, kes on tänavuse kulla hinnalanguse ajal järsult oma reserve suurendanud.

Venemaa on Hiina järel suuruselt teine kullatootja maailmas, mullu toodeti kokku 345 tonni kulda.