Tellimuse teavitus

Palun jäta oma kontaktandmed ja teavitame Sind koheselt kui toode on laos.


Belgia Leopold II 20 franki

Leopold II 20-frangine kuldmünt on Belgia tuntuim ja ihaldatuim klassikaline kuldmünt prooviga 900, mis on killuke Belgia Kuningriigi ajaloost. Detailirohke mündi esikülge ehib kurikuulsa kuninga Leopold II kuldne portree, tagakülge kaunistab Belgia vapp. Belgia kuulus Euroopa esimesse ühtsesse rahasüsteemi – Ladina rahaliitu – ning frangi kuldmündid oma kindlaksmääratud suuruse ja kullasisaldusega on seetõttu ajaloolise väärtusega. Tänu ajaloolisele taustale ja mõõdukale hinnale sobivad mündid suurepäraselt nii kollektsioneerimiseks kui ka investeerimiseks. 

See toode on
käibemaksuvaba Eestis


  • Müüme 1-20220.70 €
  • Müüme 21-50219.44 €
  • Müüme 51+217.77 €
  • Ostame 1+210.36 €
  •  
  • Ühiku hind220.70 €

Mine ostukorvi

Pood on hetkel suletud, proovi hiljem uuesti

Võrdle toodet

  • Leopold II 20-frangised mündid on Belgia kõige tuntumad kuldrahad. Belgia suursuguse vapiga kujundus püsis muutumatuna viis aastakümmet, mistõttu kuningas Leopold II 20-frangised on Belgia tuntuimad ajaloolised kuldmündid.
  • Leopold II 20-frangised mündid on Belgia kõige levinumad kuldmündid. Alates 1883. aastast vermiti neid kokku umbes 28 miljonit, mistõttu on Belgia 20-frangine kuldmünt investeerimisringkondades tuntud nimi. 
  • Belgia 20-frangised kuldmündid on raha. Need on käibemaksuvabad ning neid vahetavad investeerimiskullaga kauplejad ja investorid kogu Euroopas.
  • Belgia 20-frangised kuldmündid pakuvad võimalust sääste paigutada. Belgia frangi kuldrahad on suurepärane valik kõigile, kes soovivad säästa pikema aja vältel ning kes hindavad stabiilsust ja turvatunnet, mida pakub füüsilise kulla omamine.
  • Belgia 20-frangised kuldmündid on suurepärane viis mitmekesistada oma investeerimisportfelli. Kulla suhteliselt nõrk seos muude finantsvaradega aitab investeerimisel maandada tururiske.

Kullast Belgia frank ja kuningas Leopold II

Pärast iseseisvumist ning Hollandi võimu alt lahkumist 1831. aastal hakkas vastloodud Belgia Kuningriik vermima oma raha – Belgia franke – mille kaal ning väärismetalli sisaldus vastas Prantsuse frangi müntidele. Kui esialgu vermiti vaid hõbedast ja pronksist münte,  siis 1834. aastal lasti käibele ka Belgia esimese kuninga Leopold I portreega kuldrahad. Uute kuldrahade nimiväärtus oli 10, 20, 25 ja 40 franki, neist kõige levinum oligi 20-frangine kuldmünt. Leopold I pildiga franke vermiti 1865. aastani, mil kuningas suri.

Samal aastal, pärast kuningas Leopold I surma asus troonile tema poeg Leopold II, kelle portreega kuldfranke hakati vermima paar aastat hiljem, 1867. aastal. Kuningas Leopold II oli kirglikult seda meelt, et ühel õigel riigil peaksid olema ka asumaad ning otsis võimalusi luua  Belgia koloniaalriik. Saamata mitme aasta jooksul Belgia valitsuselt heakskiitu oma püüdlustele (kuna kolooniaid peeti väikeriigi jaoks asjatuks ekstravagantsuseks), asutas Leopold II äriühingu ning palkas tööle kuulsa Aafrika maadeavastaja Henry Stanley, kelle ülesandeks oli teadusliku uurimistöö nime all korraldada ekspeditsioon Kesk-Aafrikasse ja rajada seal koloonia. Just seda Henry Stanley tegigi, tungides kaugele Kongo territooriumile ning meelitades kirjaoskamatuid kohalikke lepingutele alla kirjutama. Kui Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid 1884. aastal Berliini konverentsil Aafrika küsimusi arutasid, õnnestus Leopold II-l tänu oma suurepärastele diplomaatilistele võimetele veenda teisi riike oma õiguses Kongole ning Kongo tunnistati Leopold II eraomandiks.

1885. aastal loodi Kongo Vaba Riik, mis oli 76 korda suurem kui Belgia, ning kuningas Leopold II-st sai selle ainuvalitseja. Ehkki esialgu tähendas vastrajatud koloonia Leopoldi äriühingule vaid suuri kulusid, muutus olukord 19. sajandi lõpuks kardinaalselt. Jalgratta- ja autokummide leiutamine kasvatas hüppeliselt nõudlust kummi järele ning Kongost, kus seda loodusvara leidus rikkalikult, sai Leopoldi äriühingu põhiline tulubaas. Mõnede allikate põhjal oli kuningas Leopold II-st saanud 19. sajandi lõpuks Euroopa rikkaim mees ja seda just tänu Kongo kummikaubandusele.  Ehkki sellest tulusast ärist saadud kasum kuulus Leopold II äriühingule, investeeris kuningas suuri summasid ka Belgia riiklikesse ja arhitektuuriprojektidesse. Ta rahastas mitut suuremahulist projekti – paar kuulsamat neist on Brüsseli triumfikaar ning Antwerpeni raudteejaam – ning teenis sellega Kuningas Ehitaja hüüdnime. Leopold II valitsemisaja lõpus läks Kongo üle Belgia valitsuse haldusalasse, kuhu see jäi 1960. aastani.   

Kuningas Leopold II suri 1909. aastal, ent viimane tema portreega 20-frangine kuldmünt vermiti 1882. aastal. Seda võib seletada asjaoluga, et Belgia kuulus Ladina rahaliitu ning  Prantsuse kuldmündid, mis kaubavahetuse käigus suures koguses riiki sisse voolasid, olid Belgias seaduslikud maksevahendid, mistõttu Belgial polnud mõtet oma kuldmüntide vermimist jätkata. 

 

Belgia frank ja Ladina rahaliit 

Itaalia, Prantsusmaa, Belgia ja Šveits rajasid Euroopa esimese ühise rahasüsteemi – Ladina rahaliidu – 1865. aastal. See liit oli katse ühendada nimetatud riikide rahad ühtseks valuutaks. Liidu asutajaliikmed määrasid kindlaks müntide ühtse standardi – müntide kaal ning kulla- ja hõbedasisaldus pidid vastama Prantsuse frangi kuld- ja hõbemündile – ning leppisid kokku, et neid münte vahetatakse omavahel üks ühele, sõltumata sellest, milline on mündi disain, kujundus ja nimetus. Ka hõbeda ja kulla omavaheline suhe määrati kindlaks: 4,5 grammile hõbedale vastas 0,290322 grammi kulda ehk suhe oli 15,5 : 1. Selline ühtne standard lihtsustas kaubavahetust liikmesriikide vahel, mistõttu liiduga soovisid ühineda ka teised Euroopa riigid. Ehkki Ladina rahaliidul oli mitmeid vigu – mõned valitsused otsustasid trükkida rohkem paberraha kui eelnevalt kokku lepitud väärismetallmüntide ja paberraha suhe ette nägi –, tulenesid need kõik pigem inimeste valedest otsustest, mitte ühtsest rahasüsteemist kui sellisest. Liit laienes kuni I maailmasõja puhkemiseni ning ametlikult sai selle aeg otsa kümmekond aastat hiljem 1927. aastal.

NimiväärtusDiameeterProovKulla kaal grammidesToote kaal grammidesKulla kaal troiuntsidesTootjariik
20 franki219005.806446.45160.18668Belgia

Esiküljel on kujutatud kuningas Leopold II portree, mida ümbritseb kiri „LEOPOLD II ROI DES BELGES” ehk eesti keeles „Belglaste kuningas Leopold II”. Portree all on kirjas vermimise aasta ning mündi kujundaja Leopold Wieneri nimetähed LW.

Tagaküljel on kujutatud Belgia vappi – ümmargune lõviga kilp kauni hermeliinkeebi taustal, mida ehib kroon. Vappi ümbritseb kiri „L’UNION FAIT LA FORCE”, mis tähendab, et ühtsuses peitub jõud, ning selle all mündi nimiväärtus „20 FR”.

Iga münt on pakendatud tugevasse plastkapslisse.

Teie tellimus on täielikult kindlustatud ja tarnitud ELS Expressi poolt. Pärast makse laekumise kinnitust, lähetatakse toode Teieni 1 või 2 tööpäeva jooksul. ELS kuller võtab Teiega ühendust telefoni teel. Soovi korral võite ka ise tootele järgi tulla meie kontorisse Tallinnas või Tartus, samal päeval kui makse on sooritatud. Juhul, kui meil ei ole võimalik tellimust kohe teele panna, teavitatakse sellest koheselt ka tellijat.

Partnerid