Kulla Q3 raport: keskpankade ostud olid 2 aasta suurimad

03.11.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla ülemaailmne nõudlus püsis kolmandas kvartalis kõrgel tasemel, millele aitasid kaasa keskpangad, kelle ostud olid viimase kahe aasta suurimad, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Kulla ülemaailmne nõudlus ulatus kolmandas kvartalis 1369 tonnini, vähenedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1 protsendi võrra. Kui vaadata selle aasta kolme kvartalit tervikuna, on nõudlus olnud kokku 3881 tonni, mis on sisuliselt sama, mis eelmisel aastal (3884 tonni).

Keskpankade ostud olid kvartalis kõrgeimad alates 2024. aastast. Kuigi investeerimisnõudlus oli väiksem kui mullu samal ajal, oli see suvega võrreldes taastumas. Peamiselt soetasid juulist septembrini rohkem kulda Euroopa ja USA investorid.

Kuna kuld on vaatamata hiljutisele korrektsioonile viimaste aastatega palju kallinenud, on ehete nõudlus jätkuvalt tugeva surve all. Ehete nõudlus langes kvartalis tonnides mõõdetuna selle sajandi madalaima tasemeni.

WGC kirjutab oma prognoosis, et investeerimis- ja keskpankade nõudlus peaks püsima tugev ka neljandas kvartalis.

Keskpankade ostud kahe aasta suurimad

Keskpankade nõudlus püsis kvartalis väga tugev – kokku ulatusid netoostud 321 tonnini, ületades märkimisväärselt viimase viie aasta keskmist (227 tonni). See on suurim kvartaalne number alates 2024. aasta lõpust. Esimese kolme kvartali nõudlus ulatub kokku 675 tonnini, mis on sarnane eelmise aasta mahtudega.

Keskpankade osas algas aasta kesiselt – esimeses kvartalis soetati vaid 58 tonni kulda. Peamiselt oli selle põhjuseks Iraani sõda, mille tõttu sattusid mitmete riikide valuutakursid surve alla. Suurimate müüjate seas oli Türgi, kes müüs kulda liiri toetamiseks. Samuti on tänavu kulda müünud Venemaa.

Nüüd on keskpangad tervikuna oste jälle suurendanud. Jätkuvalt on aga suur osa ostudest raporteerimata – trend, mida oleme näinud alates 2022. aastast. Suur osa keskpankadest ei soovi, et nende kullaostud oleks teada, mis võib olla seotud geopoliitiliste pingete ning dollarist loobumisega.

Kvartali jooksul ostetud 321 tonnist raporteeriti vaid 120 tonni, millest 104 tonni moodustasid kahepeale Hiina ja Poola. Hiina ostis 63 tonni kulda ja Poola lisas 40 tonni. Kasahstan ja Usbekistan ostsid kumbki 14 tonni.

Suurim müüja oli Venemaa, kelle reservid vähenesid 19 tonni võrra. Müügipoolel olid väiksemas mahus ka Qatar, Kõrgõzstan ja Araabia Ühendemiraadid.

Investeerimisnõudlus taastus suvisest madalpunktist

Investeerimisnõudlus langes kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 14 protsenti, 479 tonnini. Sellegi poolest toimus suvega võrreldes tugev taastumine, eriti kullaga tagatud ETFide puhul.

Kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETFid) voolas 211 tonni kulda – see oli tugev taastumine, sest teises kvartalis voolas kuld fondidest välja. Ostmine algas juulis ning suurenes veelgi augustis ja septembris. Septembris oli ka näha huvitavat anomaaliat, kus kulla hind langes, aga raha voolas ETFidesse. Tavapäraselt on ETFide voolud kulla hinnaga tugevas korrelatsioonis.

Kõige enam voolas kulda Euroopa ETFidesse, kokku 92 tonni, mis on suurim number alates 2022. aasta esimesest kvartalist, mil algas Ukraina sõda. Paljud investorid kasutasid hinnalangust selleks, et positsioone taastada või suurendada. Põhja-Ameerikas lisandus 81 tonni ja Aasias 34 tonni.

Müntide ja kangide nõudlus langes nelja aasta madalpunkti, ulatudes kvartalis 268 tonnini. Kui vaadata nõudlust aga aasta algusest alates, on see 1053 tonni, mis on esimese üheksa kuu puhul suurim number alates 2013. aastast. Dollarites on nõudlus olnud 156 miljardit, mis võrreldav terve eelmise aasta kogunõudlusega (157 miljardit).

Ehete nõudlus langes rekordmadalale

Globaalne ehete nõudlus langes kvartalis aastatagusega võrreldes 17 protsenti, 313 tonnini. See on madalaim tase alates 2000. aastast, mil Maailma Kullanõukogu andmeid koguma hakkas.

Kuigi dollarites mahud suurenesid, siis viimaste aastate kulla kiire hinnatõus on ehete nõudluse koguseliselt tugeva surve alla pannud. Üldiselt ostetakse kõrgemate hindade tõttu vähem ja väiksemaid ehteid. Eelkõige mõjutab see Hiina ja India turge.

Kui vaadata esimest üheksat kuud, siis ehete nõudlus langes 19 protsenti, 889 tonnini. Samas tõusis nõudlus dollarites 15 protsenti, 130 miljardi dollarini.

Kulla kasutamine tööstuses on aga kasvamas, mida seostatakse peamiselt tehisintellekti buumiga. Kokku suurenes nõudlus 3 protsenti, 85 tonnini. Elektroonikaga seotud nõudlus tõusis 72 tonnini, mis on kõrgeim tase alates 2017. aasta neljandast kvartalist.

Huvitav oli asjaolu, et tehisintellektiga seotud serverite ja andmekeskuste nõudlus kasvas, aga tarbeelektroonika nõudlus langes. Tarbeelektroonika puhul on hinnatundlikus suurem, mille tõttu otsitakse kullale asendust.

Maailma Kullanõukogu prognoos

Maailma Kullanõukogu kirjutab oma prognoosis, et investeerimisnõudlus peaks ka edaspidi püsima tugev ning turgu toetavad ka keskpankade ostud.

Nõukogu prognoosib, et investeerimisnõudlus saab tänavu olema kokkuvõttes eelmise aastaga võrreldes 200 tonni võrra kõrgem.

“Neljandas kvartalis peegeldab nõudlus arvatavasti omavahel konkureerivaid makromajanduslikke faktoreid: kõrgemad intressimäärad, tõusvad riigivõlakirjade tootlused ning tugevam USA dollar võivad nõudlust survestada, aga mure eelarvete, inflatsiooni ja geopoliitika pärast pakuvad tuge,” kirjutati raportis.

Nõukogu tõstis ka keskpankade terve aasta nõudluse prognoosi. Kui varem oodati tänavu ostudele kerget langust, siis nüüd oodatakse, et keskpankade ostud saavad olema eelmise aastaga võrreldes vähemalt samal tasemel.

Pakkumine peaks aga samal ajal kergelt langema. Kuigi kaevanduste toodang jõuab arvatavasti uue rekordini, siis taaskasutuse mahud langevad.