Lisa hinnateavitus

77% sakslastest plaanivad investeerida raha kulda

Avaldatud Jaana kategoorias Kullamaailmast, Kogu uudisvoog või 27.07.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 650,87 EUR/oz
  
+ 17,21 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
22,86 EUR/oz
  
+ 0,94 EUR

27.07.2020

Maailma kullanõukogu viis Saksamaal läbi uuringu Euroopa suurima majandusvõimu kodanike investeerimisplaanidest seoses kullaga. Üle 2000 küsitluses osalenud isiku poolt antud info põhjal plaanib 77% sakslastest investeerida mingisuguse osa oma säästudest kulda. Küsitletutest 41% olid varemalt juba kulda soetanud ning 36% plaanivad seda teha esmakordselt. Küsitluse andmete kohaselt ei plaani vaid 21% sakslastest kulda üldse oma sääste paigutada. Uuringu käigus selgus, et 32% kõrge sissetulekuga sakslastest on kulda hiljuti juba soetanud, ent sellest veel kõnekamaks tuleb arvata tõsiasja, et vastava sammu on astunud ka 19% madala sissetulekuga rahvuskaaslastest.

Ajalooliselt ülikonservatiivse rahanduspoliitikaga Saksamaa on Šveitsi järel maailmas teine riik erakätes oleva kulla koguse poolest ühe elaniku kohta.

 

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Maailma kullanõukogu poolt äsja läbi viidud uurimus üksnes kinnitab juba teada tõsiasja, et Euroopa majandusmootori ning maailma neljanda tööstusriigi finantsmajanduslik vundament on kindlustatud kulla “turvavõrgu” poolt. Kuigi Saksamaa maakoores kulda praktiliselt ei leidu, on sakslased aastakümnete jooksul varunud endale hinnanguliselt 9000 tonni füüsilist kulda erakätesse ning circa 3300 tonni keskpanga reservide kujul.

12 300 tonni ikoonilist väärismetalli kujutab endast 6,5% maailma olemasolevatest kullavarudest. Seda olukorras kus Saksamaa osa maailmamajandusest moodustab 4,4% ning sakslaste osakaal maailma populatsioonist pisut üle 1%. Kõige lihtsamini väljendudes on sakslased tugevasti kullausku.

Ühtlasi peegeldab sakslaste kullapoliitika nii riiklikul kui eraisikute tasandil, et II Maailmasõja järgselt faktiliselt Ühendriikide protektoraadi staatusesse liikunud ning geopoliitilise suveräniteedi minetanud suurriik ei usalda ultimatiivselt angloameerika poolt juhitud globaalset finantssüsteemi. Seetõttu panustab Saksamaa kullale kui kõige hävinemiskindlamale ning apoliitilisemale varaliigile millega vajaduse korral finantseerida välismaailmast tarvilike tootmis- ja põllumajanduslike sisendite soetamist ka olukorras kus kehtiv globaalne finantssüsteem peaks kokku varisema või Saksamaa Ühendriikide poolt ära lõigatama nn. “lääneriikide” kogukonnast. See on perspektiiv, mis on Washingtoni surve tõttu keelata Saksamaa sidemed Venemaa ja Hiinaga muutunud viimaste aastate jooksul täiesti mõeldamatust pelgalt ebatõenäoliseks ning mis sajandi jooksul avaldub suure tõenäosusega paratamatsuena. Saksamaa geostrateegiline realiteet teeb riigist paratamatult varem või hiljem euraasia ning mitte angloatlandi kogukonna liikme.

Muuhulgas kõneleb Saksamaa taotlusest taastada samm-sammult oma finantssuveräänsus Saksa keskpanga hiljutine otsus tuua riigi kullavarud New Yorgist ja Londonist tagasi Frankfurti. Sakslaste kullastrateegia on kaugele ulatuva perspektiiviga läbimõeldud geostrateegiline projekt, mille tegelik “raison d etre” lausub väljaspool hetkel veel lubatava poliitilise diskursuse piire.  Kuigi endiselt ligi 40 000 ameerika sõjaväelast majutav ning New Yorgist ja Londonist dikteeritud finantsmaailma reeglite järgi toimetav Saksamaa seda avalikult ei saa tunnistada on väga konkreetne põhjus miks sakslased ligi 7% maailma reservidest moodustava kullamäe otsas istuvad.

Isegi olukorras kus euro devalveerub täielikult, dollar kaotab maailmavaluuta staatuse ning USA oma globaalse hegemoonia, võivad sakslased olla kindlad, et saavad mis-tahes tulevikustsenaariumite korral (va. kulla rekvireerimine okupeeriva armee poolt) soetada oma kullareservide eest mida välismaailmast vajavad – olgu selleks Vene nafta, Valgevene fosforväetised, Hiina muldmetallid, Jaapani elektroonika, Indoneesia palmiõli või mis-tahes ressurss mida Saksamaal endal napib.

Praeguse hinnataseme juures on sakslaste erakätes ja riigipangas olevate kullavarude väärtus umbes 700-800 miljardit dollarit. Antud summa on küllaldane, et katta ligi aastane Saksamaa import ilma eksporttuludeta ning piisav, et tagada riigi primaartooraine import  paljudeks aastateks ka globaalse valuutasüsteemi kollapsi tingimustes.

 

 


Adrian Bachmann - Tavid AS, analüütikAdrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.


 

 

Lugemissoovitus Teile