Graafik: USA riigivõlg ületas 40 triljoni dollari piiri

28.08.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

USA riigivõlg ületas esmakordselt 40 triljoni dollari piiri. Kuigi number ise suurt tähendust ei oma, siis konteksti panduna heidab see valgust USA rahanduse aina halvemale seisule.

USA rahandusministeerium teatas kolmapäeval (26.08), et nende riigivõlg ületas esmakordselt 40 triljoni dollari piiri. Iga Ühendriikides elava inimese osa sellest on veidi enam kui 117 000 dollarit (ca 100 000 eurot).

Kui Donald Trump sai 2017. aasta jaanuaris esimest korda USA presidendiks, ulatus riigivõlg 19,95 triljoni dollarini. Seega on riigivõlg Trumpi ja Bideni ametiaegade jooksul kahekordistunud. Väga suur osa riigivõla kasvust toimus 2020-21 aastate koroonakriisi laenamise ja rahatrüki ajal.

Ühtlasi on Trump ja Biden olnud viimase sajandi vaieldamatult kõige jätkusuutmatumat eelarvepoliitikat viljelenud presidendid, kui välja arvata Franklin Roosevelt, kes suurendas riigivõlga II maailmasõja sõjakulutuste tõttu. Allpool on näha, kui suured on olnud USA eelarve puudujäägid erinevate presidentide ajal alates 20. sajandi algusest.

Riigivõla puhul on oluline ka see, kui suur on võlg võrreldes riigi majanduse kogumahuga. Vaadata tuleks seega riigivõla ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhet. Ameerika riigivõlg on $40 triljonit ja SKP $33 triljonit. Seega moodustab riigivõlg hetkel 120% SKPst ehk on majanduse mahust suurem. Tegemist on kõrgeima võlatasemega alates II maailmasõjast.

Kellele ameeriklased võlgu on?

Teatud osa võlast on valitsusega seotud institutsioonide käes – umbes 7,8 triljonit dollarit. Peamiselt hoiavad neid võlakirju valitsuse sotsiaalkaitse ja tervishoiuga seotud fondid. Kogu maht on jaotunud paljude erinevate valitsuse institutsioonide vahel, kellel on nõue rahandusministeeriumi ees.

Järele jääb 32,3 triljonit dollarit, millest suure osa on ameeriklastele laenanud teised riigid ja välismaised investorid. Kokku on valitsus välismaalastele võlgu 9,3 triljonit dollarit. Kõige suuremad võlausaldajad on Jaapan ja Ühendkuningriik.

Teine suurim võlakirjade hoidja on USA keskpank ehk Föderaalreserv. Võlakirjad on Föderaalreservi kogunenud peamiselt kriisiaja rahatrükkide ajal. Rahatrükk ongi toimunud peamiselt läbi selle, et keskpank on loonud uut raha, mida on kasutatud USA riigivõlakirjade ostmiseks. Peale ostmist jäävad võlakirjad Föderaalreservi bilanssi.

Paljud riigid ja välismaa investorid on hakanud viimastel aastatel USA riigivõlakirjade osakaalu oma reservides vähendama. See on tekitanud võlakirjaturul müügisurve ning USA valitsus peab uute laenude võtmisel maksma aina kõrgemaid intresse. Maailma suurima riskifondi asutaja Ray Dalio ütles sellel nädalal, et USA on liikumas võlakriisi poole, mis võib saabuda juba järgmise kolme aasta jooksul.