Lisa hinnateavitus

LHV analüüsis kulla hinna perspektiive

Avaldatud Jaana kategoorias Kullamaailmast, Kogu uudisvoog või 28.02.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 511,24 EUR/oz
  
+ 5,22 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
19,84 EUR/oz
  
- 0,05 EUR

28.02.2020

LHV analüütik Erko Rebane annab panga finantsportaalis äsja avaldatud artiklis ülevaate kulla hinna liikumistest lähiminevikus ning visandab väärismetalli tulevikuväljavaateid. Artiklis maititakse protsesse, mis kulla hinda möödunud aastatel enim mõjutasid, nagu kaubandustülid USA ja Hiina vahel, keskpankade madalate intresside poliitika, geopoliitilised pinged ning Hiinas lahvatanud koroonaviiruse epideemia.

Rebane refereerib huvitavat statistikat Maailma Kullanõukogult, mis vaatleb kulla kogunõudluse muutusi sektorite läbilõikes, ning resümeerib kokkuvõtlikult kulla ja alternatiivsete “turvavarade” lähituleviku perspektiive.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

LHV ülevaade annab igati asjakohase pildi kulla hinna reaalsetest liikumistest lähiminevikus ja potentsiaalsetest liikumistest lähitulevikus. Viimast, tõsi küll, normaalsete või normaalsuselähedaste turutingimuste korral, mitte nn “apokalüptiliste” stsenaariumite puhul, ehkki kriisiolukordi tasub alati meeles pidada kui füüsilise kulla ostmise ultima ratio’t.

Selleks, et mitte kaotada võimet “näha puude taga metsa”, tasub alati meeles pidada kulla hinna stabiilse pikaajalise kasvu ajendiks olevaid fundamentaalseid majanduslikke, rahanduspoliitilisi ja geostrateegilisi protsesse. Need on järgmised:

  • MAJANDUSLIKUD

Maailmamajandus kasvab keskmiselt 3,4% aastas. Kuigi enamus prognoose ennustab käesoleval sajandil mõneti aeglasemat keskmist majanduskasvu, tähendab see siiski, et maailmamajanduse kasv – rahas väljendatud hüviste (toodete, teenuste ja tooraine) tootmise kogumahu suurenemine – ületab ka tulevikus märgatavalt kullareservide kogumahu kasvu, mis on enam kui saja aasta jooksul püsinud väga stabiilselt 1,5-1,7% aastas. Ehk siis teisiti väljendatuna on iga teksapaari, nutitelefoni, leivapätsi jm kohta maailmas suhteliselt aina vähem kulda, mis muudab selle väärismetalli üha hinnalisemaks.

  • RAHANDUSPOLIITILISED

Me elame võlapõhises rahasüsteemis, kus absoluutne enamus majandusringlust jooksutavat raha ei eksisteeri kupüüride kujul rahakotis, vaid digitaalsete krediidiraha kannetena pangakontodel. Kõige olulisem asjaolu, mis muudab kulla hinna pideva kasvu paratamatuseks, on tõsiasi, et rahamass kasvab oluliselt kiiremini kui juurde kaevandatud kulla hulk, mis omakorda garanteerib kulla suhtelise väärtuse kasvu raha suhtes. See seaduspära on vääramatu ning on ühtlasi keskne põhjus, miks füüsilise kulla omanikud ei muretse kullahinna lühiajaliste languste pärast. Pikas perspektiivis võib teiste investeeringutega rohkem võita, ent peale kulla ei eksisteeri sisuliselt ühtegi finantsvara liiki, millega ei ole pikas perspektiivis põhimõtteliselt võimalik kaotada.

Kui palju on raha kokku?
Kui palju on raha kokku? Rahapakkumine eurotsoonis miljonites eurodes.

 

Ülaltoodud graafik näitab sularaha ja nõudehoiuste kogumahtu eurotsooni riikides miljonites eurodes. Kui eurotsoonis ringleva raha (ja raha ekvivalendi ehk nõudehoiuste – raha, mis on arvelduskontodel) kogumass on aastatel 2000-2020 kasvanud umbes 450% võrra, 2 triljonilt eurolt 8,9 triljoni euroni, siis maailmas olemasolevate kullareservide kogumaht on kasvanud samal perioodil vaid 41% (140 000 tonnilt 197 000 tonnini). Krediidina väljastatava raha üha intensiivsem juurdetrükk on kõikide finantskriiside juurpõhjus ning ka tõsiasi, mille teadvustamine sunnib teadlikke investoreid oma vara kulda paigutama.

  • GEOSTRATEEGILISED

Kuna raha ja finantsinstrumendid on kõik eranditult üksnes virtuaalvarad, millede suhteline väärtus reaalsete asjade suhtes tuleneb riiklikest ja rahvusvahelistest rahapoliitilistest kokkulepetest, mis võivad  igal ajahetkel muutuda, siis on kuld ainus raha, mille peale saab alati kindel olla. See on ka põhjus, miks riikide reservide seas hoiustatakse kulda kui ultimatiivset turvavara kõige rängemate stsenaariumite tarbeks.

Nõudlus kulla kui turvalise vara järgi kasvab eriliselt perioodidel, kui ülemaailmsetes majanduslikes, sõjalistes ja poliitilistes jõuvahekordades on aset leidmas suured nihked. Me elame praegu täpselt sellisel ajastul. See on ajastu, mida iseloomustab külma sõja järgse USA-keskse maailmakorra lagunemine, Lääne majanduslik-tööstusliku primaarsuse kadu ning üleüldine globaliseerumistrendi asendumine regionaliseerumisega. Kuigi keegi ei tea, millise riigi või riikide bloki valuuta domineerib maailmas 10, 20, 30 aasta pärast, teavad kõik, et ainus universaalvääring, mis kehtib garanteeritult, on kuld. See on ka põhjus, mis tingib maailma keskpankade suure kullaisu.

 

 


Adrian Bachmann - Tavid AS, analüütikAdrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.


 

Lugemissoovitus Teile