Maailma aktsiaturud lõpetasid poole sajandi halvima kvartali

02.04.2020

Teisipäeval sulgesid maailma aktsiaturud kauplemispäeva languses, võttes kokku viimase poole sajandi rekordiliste kontraktsioonide hulka kuuluva kvartali. USA S&P indeks (jälgib Ühendriikide 500 suurima ettevõtte aktsiaid) tegi läbi suurima kvartaalse kukkumise 1938. aastast, Briti FTSE indeks näitas kiireimat kahanemist alates 1987. aastast ning Euroopa aktsiaturud panid punkti kõige kesisemale kolmele kuule alates 2002. aastast.

Turuanalüütikud üle maailma on asunud riskistsenaariumite hindamisel jälgima koroonaviiruse levikut kui üht peamist näitajat, mida kõigest poole aasta eest indikaatorina ei eksisteerinud. Majandusseisakus täiendava surve alla sattunud naftahinnad on rekordmadalad, ent USA ja Venemaa käivitatud läbirääkimised energeetikaturgude stabiliseerimiseks on omanud mõningast mõju volatiilsuse vähendamiseks.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Karantiinist tingitud majandusringluse paralüüsi tingimustes on maailma ettevõtete rahavooge võimalik krediidiraha ja avaliku sektori stiimulpakettide abil elusana hoida üksnes ajutiselt. Võlamakseid saab ajatada ja tagada täiendava krediidiraha abil piiratud aja, mis varieerub tugevasti sektorite lõikes.

Turgudel valitsev ebakindlus ei ole põhjustatud niivõrd hetkesieisust, kuna börsidel noteeritud suurettevõtetel on reeglina kas küllaldased likviidsuspuhvrid või vahetum juurdepääs keskpankade poolt krediidiloomeasutuste kaudu tekitatud fondidele. Suurem murekoht on küsimus, kas ja millal normaalne hüviste ja maksete ringlus jätkub, milliste ettevõtete kliendibaas säilib ja millistel see ei taastu, kas üldse mitte või siis taastub ajahorisondil, mis ületab ettevõtete eksisteerivad ja potentsiaalsed finantsreservid.

Selge on see, et “apokalüptiliste” stsenaariumite välistamise korral ning vähegi mõistliku majanduspoliitika tingimustes ei lasta pankrotistuda nendel ettevõtetel, mis tagavad kõige suurema tööhõive, annavad ühiskonna toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega toodangut või mis on seotud julgeolekusfääriga ning kätkevad strateegilisi topeltkasutuslikke tehnoloogiaid.

Kõige vahetumalt mõjutab aktsiaturgude langus riike, mille majandusringlusest kõige suurem osa on seotud ettevõtetega, mis on aktsiaturgudel noteeritud.

 
Maailma riikide aktsiaturgude turukapitalisatsioon 2018. aasta seisuga.

Aktsiaturgude turukapitalisatsiooni ja siseriikliku kogutoodangu suhe on üks indikaatoritest, mis on maailmamajanduse “finantsialiseerumise” protsessis viimastel kümnenditel pidevalt kasvanud, võimaldades ühest küljest kapitali kiiret sissevoolu perspektiivsetesse ettevõtetesse, ent muutes samas globaalse reaalmajanduse oluliselt haavatavamaks finantssektori häiretele.

Maailma aktsiaturgude turukapitalisatsiooni ja planeedi SKT suhe on viimastel kümnenditel kõikunud 60-120% vahel. Juhul kui koroonapandeemia poolt põhjustatud majandussurutis saab olema sama ränk kui 2008. aasta globaalne finantskriis, on oodata langust 60% tasemele.

 Maailma aktsiaturgude turukapitalisatsiooni ja globaalse SKT suhe 1980-2019

Samas kuivõrd hetkel toimuv ei kujuta endast pelgalt finantssüsteemi kriisi, vaid normaalse füüsilise majandusringluse seisakut, mille taastumine saab ka positiivsete stsenaariumite puhul vältama aasta(id?), on võimalik, et maailm siseneb “de-globaliseerumise” kõrval ka “de-finantsialiseerumise” faasi. Sellisel juhul on oodata maailma kapitaliturge valitsevate riikide heaolutaseme pikaajalist langust ning globaalse aktsiaturgude turukapitalisatsiooni ja SKT suhte dramaatilist muutust.

Maailma riikide turukapitalisatsiooni ja SKT suhted 2014-2019 perioodil

Maailma suurima majandusega riikide seas on aktsiaturgude kõikumistest eriti tugevalt mõjutatud maksimaalse turukapitalisatsiooni tasemega USA, Jaapan ja Suurbritannia. Millisel määral suudavad need riigid ebaselges tulevikus tagada oma finantsilise stabiilsuse ning vältida kapitaliturgudelt raha tagasitõmbumist, sõltub suurel määral sellest, kas riikide valuutad säilitavad maailmas oma reservvaluutade positsioonid (circa 60%, 5% ja 4% vastavalt), mis tekitab ka välisturgudel nõudluse nendes valuutades nomineeritud varade järgi. Eriliselt väärib lähiajal jälgimist, kuidas mõjutab naftahinna rekordmadalast tasemest tingitud nõudluse langus “petrodollarite” järgi USA dollari reservvaluuta positsiooni.

Usalduse puudumine aktsiaturgude perspektiivide suhtes on peegeldunud ka märtsis asetleidnud rekordilises kapitali tormijooksus valitsuste võlakirjade ning kulla suunal. Hetkel investorite usalduse taastumise märke ei leidu ning kaugemas tulevikus ei ole välistatud paradoksaalne stsenaarium, kus aktsiakapitali omanikuks saavad üha enam “viimase instantsi laenaja” rollile ka “viimase instantsi omaniku” funktsiooni omaks võtvad keskpangad.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.