Maailma kullamüüjate letid on tühjaks ostetud

29.03.2020

CNN annab teada, et maailma kullamüüjate letid on koroonaviiruse poolt seisatud majanduse tingimustes tühjenenud, kuna sügava finantskriisi kartuses inimesed asusid massiliselt maailma nõutuimat reaalvara varuma. Kuigi nõudlus on rekordtasemel, on suur osa maailma kullakaupmeestest sunnitud riputama müügiesindustesse ja veebipoodidele silte “väljamüüdud”. Olukorra drastilisust süvendab asjaolu, et kordades kasvanud nõudlusega paralleelselt on pakkumine samaväärsetes proportsioonides langenud seoses maailma kullatehaste seiskumisega ning logistikafirmade töö peatumise või tarnemahtude vähenemisega.

Suurpanga Credit Suisse endine kulladiiler Ross Norman täheldab, et “kulda on teoreetiliselt võimalik veel leida, ent see on kas vales kohas või eksisteerib valel kujul… igaüks, kes soovib hetkel osta füüsilist kulda või sõlmida futuurtehingut, seisab silmitsi raskustega”.

“Ebakindlatel aegadel toimub massiline kapitali tulv kulla suunal, kuna selle füüsilised omadused teevad sellest ideaalse vara turvalise hoiustamise jaoks,” märgib investeerimispanga Goldman Sachs toorainedivisjoni juht Jeffery Currie. Majanduse vee peal hoidmiseks keskpankade poolt massiliselt juurdetrükitav eurode, dollarite ja naelsterlingite mass langetab raha ostujõudu, muutes kulla “viimase instantsi rahaks”, mis oma väärtust ei mineta.

Kuna ajad on ebakindlad, soovitavad spetsialistid hetkel hoiduda tellimuste esitamisest kaupmeestele, kes ei ole reaalselt kullaga varustatud ning müüvad vaid tulevikus üle antava kulla lubadusi, mis võib, aga ei pruugi saabuda. “Tarneahelad ägavad koormuse all ning keegi ei tea, kas ja millal uued tooted laekuvad”.

Olukorra muudab veelgi erakordsemaks asjaolu, et tavapärane kullaringlus, kus osa kliente müüvad kulda kullakaupmeestele tagasi, teised aga ostavad, on häiritud, kuna inimesed ei soovi oma varasematel aegadel soetatud kullast kasumi teenimise eesmärgil loobuda.

Kullapõud valitseb mitte üksnes väikeklientidele seas, vaid põhjustab probleeme ka suurinvestoritele. Maailma kullakauplemise keskuseks oleval Londoni turul esineb hetkel probleeme kulla transpordiga nendes tehingutes, mis vajavad kulla füüsilist üleandmist, kuna Londoni 400-untsised kullakangid on vaja ümber sulatada New Yorgis kaubeldavasse 100-untsisesse vormi – seda aga ei ole võimalik teha, kui maailma kullarafineerimise tehased seisavad. Antud asjaolu peegeldub ka Londoni spot-kullaturu ning New Yorgi kullafutuuride vahelise spread‘i (st hindade vahe) kasvus 100 dollarini. Viimane näitaja on pretsedenditu, kuna tavaliselt on käärid Londoni spot-kullahinna ning New Yorgi futuuride vahel 1-2 USD. Hetkel on spread tõmbunud tagasi 25 dollarini pärast seda, kui New Yorgi toorainefutuuride omanik CME Group teatas, et käivitab aprilliks uut tüüpi futuurtehingu, mis lubab ka 400-untsiste ja 1-kiloste kangidega kauplemist.  CME kõneisik lausus, et “uus kullafutuuride leping võimaldab klientidele suuremat paindlikkust, et tagada kauplemine kullaturul ka olukorras mida pole seni kogetud”.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Mõistmaks hetkel maailma kullaturul aset leidvat, on otstarbekas pidada meeles allolevas videos käsitletud põhitõdesid kullast:

Maailmamajanduse halvanud koroonaviirus on lakmustest, kuidas säilitavad erinevad varad süvakriisi tingimustes oma väärtust. Erinevus kulla ja kõikide teiste varaliikide vahel seisneb selles, et kui kuld toimib buumi aegadel hästi (kuna juurde trükitava raha hulk kergitab koos finantsvaradega ajapikku ka kulla hinda), keerulistel aegadel ka hästi ja katastroofilistes tingimustes suurepäraselt, siis finantsvarad toimivad väga hästi majanduse konjunktuuri tõusukõveras, halvasti kriisides ning varisevad kokku olukordades, kus kaupade, teenuste ning reaal- ja virtuaalkapitali ringlus rängalt pidurdub või sootuks peatub (sõjad, pandeemiad, looduskatastroofid jms). Olgu täpsustatud, et kriisikindlate varade alla ei kuulu ka kinnisvara, mille turuväärtus on suuresti funktsioon pankade krediidipoliitikast.

Mida suurem on soov ennast tõsiste kriiside vastu maksimaalsel määral kindlustada, seda kõrgem on turgude nõudlus kulla järele. See nõudlus plahvatab kriiside ja sõdade korral, mille intensiivsuse haripunktil omandab kuld rolli “viimase instantsi rahana”, mida investorid muude finantsvarade hävinemise kartuses hakkavad varuma, kasvatades nõudluskõveraid sadades protsentides.

Stsenaariume, kuidas finantsvarad (aktsiad, võlakirjad, jms) oma väärtuses kokku varisevad, on teoreetiliselt lõputult. Koroonaviiruse pandeemia on vaid üks viis, kuidas üha suurema hapruse hinnaga üha suuremat lisandväärtuse genereerimise võimet omavat maailmamajandust halvata võib. See on juba purustanud müüdi globaalsete kapitaliturgude robustsusest, krüptorahade kui “digitaalse kulla” alternatiivsusest päris kullale, majandusprojektsioonide võimest võtta riskimudelites arvesse nn “musta luige” tüüpi stsenaariume jne.

Kullaturgudel ei ole viimase poolesaja aasta jooksul eksisteerinud olukorda, kus plahvatuslik nõudluse kasv väärismetalli järele langeb samaaegselt kokku maailma suurimate kullatehaste ning tarnelogistika seiskumisega. Antud asjaolu seletab, miks enamike maailma kullamüüjate letid on tühjenenud. Samuti asjaolu, miks 99% ulatuses virtuaalse paberkulla kauplemise poolt määratud maailmaturu kullahind on kriisi süvenedes üha enam lahku kasvanud reaalsete füüsilise kulla toodete hindadest. Lootuses, et olukord normaliseerub, on selge see, et käesoleva kogemuse õppetunnid saavad kergitama maailmaturu kulla nõudlust (ja hinda) veel paljudeks kümnenditeks.

Põhja- ja Ida-Euroopa juhtiva kullamüüjana puudutavad kirjeldatud ebanormaalsed asjaolud paratamatult ka Tavidi tööd. Tarned Šveitsi tehastest ning mitmetelt teistelt partneritelt on peatunud, vaid mõnede varustajate kaudu on läbi suurte (tarne-)raskuste veel võimalik teatud tooteid leida. Kaupade tarne võtab loomulikult oluliselt rohkem aega kui tavaliselt, aga päris seisma ei ole pidanud meie töö veel jääma. Töötame jätkuvalt selle nimel, et tagada kuldmüntide ja -plaatide kättesaadavus ebaharilike turutingimuste kiuste.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.