Eurooplased ostavad kriisiks valmistudes massiliselt kulda kokku

23.03.2020

Koroonaviiruse põhjustatud majandushalvatuse tingimustes ning majanduskriisi süvenemise ootuses on Šveitsi ja Saksa kullakaupmeeste müügikontorid klientidest umbes. Mõni päev tagasi võis Zürichi, Berliini, Müncheni ja Frankfurti tänavatel näha kullakontorite ees pikki looklevaid järjekordi. Paljud varuvad kulda, kartes finantssüsteemi kriisi ja sularahale ligipääsu piiranguid. Samuti leidub arvukalt neid, kes realiseerivad varem soetatud kulda võlgade katteks, kuna hävivad vabalanguses aktsiaturgudel. Et tasakaalustada nõudluse plahvatuslikku kasvu ja vältida lettide täielikku tühjenemist, on kullakaupmehed tõstnud marginaale.

Euroopa suurima kullamüüja Degussa juhatuse esimehe Andreas Habluetzeli sõnul on Saksamaa, Šveitsi, Suurbriannia ja Hispaania esindustes müüdava kulla läbimüük kasvanud kümme korda ning ostu keskmine suurus on umbes 5000 eurot. Endise pankuri sõnul ei ole kullaostja profiil spekulandi oma. Euroopa keskmised kullaostjad on tavalised inimesed, kes soovivad turvata enda ja oma lähedaste tulevikku reaalvaradega ka olukorras, kui finantssüsteem kokku varisema peaks.

Degussa Cologne today; Germans buying gold pic.twitter.com/1QabIV9SdC

— cal pn (@cal_pn) March 17, 2020

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Vaatamata sellele, et Saksamaa ise praktiliselt kulda ei kaevanda ning omab maailma mastaabis tagasihoidlikke reserve, on Euroopa majandusmootori finantsvundament rajatud nii riiklikul kui ka eraisikute tasandil kindlalt, ent diskreetselt kullale. Umbes 75% Saksamaa elanikest omavad kulda ning Bundesbanki strateegilistest riigireservidest on 72,8% hoiustatud kullas.

Maailma mastaabis on sakslased oma ligi 9000-tonnise erakätes hoiustatud kullavaruga India (25 000 tonni) ja Hiina (üle 20 000 tonni) järel kolmandal kohal. Samas arvestades füüsilise kulla hulka elaniku kohta, on Saksamaa maailma juhtivate majandusvõimude seas kindlalt esikohal.

Sakslaste suure kullaisu algpõhjused on ajaloolised. Eelmise sajandi jooksul kaks maailmasõda, mitu hüperinflatsiooni ja rahareformi üle elanud rahvas on läbi traumaatiliste kogemuste saanud selgeks, et murranguliste sündmuste korral on ainus kehtiv vääring kuld. Ka II maailmasõja ajal eelistasid Saksamaa kaubanduspartnerid maksevahendina pabermargale kulda (see on kriisi- ja sõjaolukorras tavapärane).

Sellest tulenevalt on igati ootuspärane, et koroonaviiruse tõttu vallanduva kriisi ootuses on sakslased pöördumas ainsa vara juurde, mida viimase sajandi kogemus on õpetanud usaldama säästude säilitajana. Protsessi võimendab asjaolu, et potentsiaalse sundkarantiini tõttu ei pruugi füüsilist kulda olla lähitulevikus võimalik soetada ning soovitakse varuda münte ja plaate senikaua, kuni see võimalik on.

Geostrateegilisest vaatevinklist on piiratud tooraineressurssidega ning põllumajanduslikult mitteautonoomse Saksamaa erakordsed füüsilise kulla varud hindamatu väärtusega reserv. Kuld tagab Saksa riigi ostujõu säilimise kõige robustsemal viisil ka ekstreemsetes olukordades, kui riikidevahelised valuuta- ja panganduskokkulepped enam ei kehti või kui barterkaubandus ei ole võimalik, kuna globaalsetest allhankijatest sõltuvad tootmisliinid on seiskunud ning krüpteeritud elektroonilised finantskanalid on kas saboteeritud või füüsiliselt hävitatud.

Šveitsi näol on tegemist väikeriigiga, kes omab kahte maailma suurimate finantskontsernide hulka kuuluvat “kullapanka” (UBS ja Credit Suisse), maailma kuulsaimaid kullatehaseid (Valcambi, PAMP, Metalor, Argor-Heraeus), lõviosa maailma kullarafineerimise võimekusest, mägedesse ehitatud kullaseife, millele maailma rikkaimad inimesed kriiside korral vaid helikopteriga ligi pääsevad jms. Seega on arusaam kullast kui ultimatiivsest turvavarast šveitslaste seas üldlevinud ning kriisiolukordades kulla varumine tavapraktikaks. On oodata, et sabad jäävad Šveitsi kullamüüjate uste taha looklema senikaua, kuni kaupa jätkub või kuni sundkarantiin inimesed kodudesse sunnib.

⁦@degussa_gold⁩ in #Hamburg #gold pic.twitter.com/6ht353mjhG

— marc friedrich (@marcfriedrich7) March 16, 2020

Degussa-Gold-Filiale in Berlin ist auch voll. pic.twitter.com/coriDaKS9n

— ₿itcoin Göthe [3rd Jan ?] ⚡? (@IIIIIlllll13) March 16, 2020

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.