Lisa hinnateavitus

Poola Keskpank: kuld säilitab väärtuse ka finantssüsteemi krahhi puhul

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 23.05.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2158,80 EUR/oz
  
- 18,20 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
27,28 EUR/oz
  
- 0,30 EUR

23.05.2023

Poola Keskpank ostis aprillis ligi 15 tonni kulda, mis on suurim kuine ost viimase nelja aasta jooksul. Keskpanga juht Adam Glapinski ütles, et kuld säilitab väärtuse ka siis, kui keegi globaalsel finantssüsteemil juhtme seinast välja tõmbab.

Keskpanga andmetel kasvasid Poola kullareservid eelmisel kuul 14,8 tonni võrra, 243,5 tonnini. See oli suurim kullareservide kasv alates 2019. aasta juunist. Nüüd on Poola omatud kulla väärtus kasvanud 15,5 miljardi dollarini.

Keskpanga reservide koguväärtus kasvas aprillis 178 miljardi dollarini. See tähendab, et kuld moodustab sellest enam kui 8 protsenti. Võrdluseks võib välja tuua, et Eesti Panga kullareservide väärtus ulatub umbes 15 miljoni euroni, moodustades kõigist reservidest vähem kui protsendi.

Keskpanga juht Adam Glapinski ütles 2021. aastal, et Poola plaanib oma kullareserve suurendada 100 tonni võrra. „Valmistume kõige ebasoodsamateks tingimusteks,“ ütles ta siis.

„Miks keskpank omab kulda? Sest kuld säilitab oma väärtuse ka siis, kui keegi tõmbab globaalsel finantssüsteemil juhtme seinast välja,“ ütles Glapinski kohalikule ajalehele. „Muidugi me ei eelda, et see juhtub. Aga nagu öeldakse: need, keda on ette hoiatatud, on alati kindlustatud. Ja keskpank peab olema alati valmis kõige kehvemateks sündmusteks. Selle tõttu on kuld ka meie reservide juhtimisel väga tähtsal kohal.“

BMO Capital Marketsi tegevdirektor Colin Hamilton ütles portaalile Kitco, et see võib tähendada edasiste ostude jätkumist. „Me ootame, et sellel aastal keskpankade suured kullaostud jätkuvad. See on kulla hinnale taganttuuleks,“ ütles Hamilton.

Keskpankade suured kullaostud on aidanud tänavu kulla hinnal kõrgel tasemel püsida. Mai alguses tõusis kuld ka päevasisese rekordini, jõudes 2081,8 dollarini untsist.

Maailma Kullanõukogu (WGC) teatas mai alguses, et keskpangad ostsid 2023. aasta esimeses kvartalis 228 tonni kulda – alates 2000. aastast, mil andmeid koguma hakati, pole keskpangad esimeses kvartalis nii palju kulda ostnud. Tõsi, näitaja jääb alla viimasele kahele kvartalile, kus ostud olid rekordilised (vastavalt 458 ja 378 tonni).

Kõige enam on tänavu kulda ostnud Singapur (69 tonni), Hiina (58 tonni) ja Türgi (30 tonni). Samas tasub märkida, et suure osa ostude puhul on täpselt teadmata, kes ostud sooritas. Kuigi ametlikult ulatuvad Hiina kullareservid veidi enam kui 2000 tonnini, siis erinevate hinnangute kohaselt võivad mitteametlikud reservid ulatuda lausa 10-20 000 tonnini.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Mullu olid keskpankade kullaostud suurimad alates 1967. aastast, aga ostjate seas olid peamiselt Lähis-Ida ja Aasia riigid. Lääneriigid on kullaturul olnud pigem passiivsed või müüja poolel. Poola näitab selles osas läänemaailmale eeskuju.

Tundub, et ülejäänud maailma keskpangad mõistavad, et geopoliitikas, majanduses ja finantssüsteemis on ees keerulised ajad, millest on ajalooliselt riike läbi aidanud just tugevad kullareservid. Matemaatiliselt jätkusuutmatusse võlal põhinevasse rahasüsteemi on mõrad tekkimas, mida läänemaailma juhid tunnistada ei soovi – ühtlasi tähendaks see, et tunnistataks viimaste kümnendite rahatrüki ning üliodava raha poliitika läbikukkumist. Kiirenenud inflatsioon, võlakirjade hinnalangus ning hiljutine panganduskriis on süsteemi nõrgale vundamendile valgust heitmas.

Kuna suuremad kullaostud tulevad just idast, siis arvatavasti tähendab see, et rahasüsteemi muutumise järel liigub maailma majandusliku võimu tasakaalupunkt aina kiiremini itta, eelkõige Hiina poole.

Lääneriikides ollakse kõrge elatustaseme ja jõukusega harjunud. See ei ole aga tingimata midagi jäävat. Selle püsimine eeldab pikaajaliselt jätkusuutlikke majanduspoliitilisi otsuseid. Argentina näide, kus riik on saja aasta jooksul kukkunud 10 maailma jõukama riigi hulgast arengumaade hulka, näitab, et vastutustundetu võlgu elamine, pidev eelarve ja kaubanduse puudujääk ning probleemide ajutine lahendamine (ja seeläbi nende pikaajaline võimendamine) tüürivad riike vaesuse poole.

Lugemissoovitus Teile