Uus inflatsioonilaine paneks kulla jälle särama

13.09.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind oli viimasel suvekuul langemas, aga fundamentaalne pilt hoiab hindu tugeval tasemel. Jätkuvalt ootan, et kuld ületab selle aasta lõpus või järgmise aasta esimeses pooles uuesti 2000 dollari piiri ja paneb proovile ka selle aasta mais saavutatud rekordtasemed (2082 dollarit).

Augusti esimeses pooles sattus kuld tugeva surve alla, sest Föderaalreserv hakkas rääkima edasisest intressimäärade tõstmisest. Hind langes augusti keskpaigaks 1885 dollarini untsist, mis on madalaim tase alates selle aasta märtsist. Seejärel hakkasid hinnad jälle taastuma.

Augusti lõikes odavnes kuld kokku 1,3 protsenti ning lõpetas kuu 1940 dollaril untsist. Septembris on hinnad uuesti langema hakanud ning 13. septembri keskpäevaks kaupleb unts kulda 1910 dollari juures.

Vaatamata augusti keskpaigas saavutatud viie kuu madalpunktile näitab kuld jätkuvalt tugevust. Hind on alates maist kõikunud 100 dollari vahemikus (1885-1985) ja püsinud küllaltki stabiilsena ning see on positiivne signaal.

Tehnilist pilti vaadates on lühemas perspektiivis tekkinud kullal 1900 dollari ümbruses toetustasemed. Tugevam vastupanu jääb 1930-1950 dollari juurde. Selle taseme ületamisel võime kiiresti näha uuesti ka 2000 dollari taset.

Keskpangad on jõudnud teelahkmele

Lühiajalist pilti vaadates mõjutavad kulla hinda praegu enim keskpankade otsused. Kõige olulisem on see, kas Föderaalreserv otsustab tänavu veel intressimäärasid tõsta või mitte. Turud ootavad, et keskpank jätab 20. septembril toimuval koosolekul intressimäärad samale tasemele. 2024. aasta kevadel peaks tulema aga esimesed intressikärped, selgus Reutersi tehtud küsitlusest. 20 protsenti vastanutest ootavad sellel aastal veel ühte intressitõusu.

Kui keskpank peaks otsustama tänavu hoopis intresse veel tõsta, mõjuks see kulla hinnale negatiivselt. See tähendaks üldist intressitaseme tõusu ning survestaks riigivõlakirjade hindu (kui nende hind langeb, siis tootlus kasvab ja vastupidi). See omakorda suurendaks kulla alternatiivkulu, sest see ei maksa intressi. Otsus võiks viia kulla hinna 1800 dollari juures oleva toetustasemeni.

Intressitõusu tõenäosus on praegu aga pigem väike. USAs on inflatsioon märgatavalt alla tulnud ning pigem on majandus jahtumas. Usun, et vaatamata karmimale retoorikale laseb Föderaalreserv asjadel settida ning ootab, milline saab olema viimase pooleteise aasta intressitõusude pikem mõju.

Euroopas on olukord mõnevõrra teistsugune.  Euroopa Keskpank on jätnud järgnevad intressitõusud lahtiseks – järgmine otsus tehakse 14. septembril ning turud hindavad 0,25protsendipunktilise intressitõusu tõenäosuseks 35 protsenti.

Euroopa Keskpanga intressitõus tähendaks arvatavasti euro tugevnemist dollari suhtes, mis omakorda mõjuks kulla hinnale eurodes survestavalt. Dollarites mõõdetuna võib see kullale aga positiivselt mõjuda.

Lisaks keskpankade tegevusele jälgivad kullaturu investorid ka Hiinas toimuvat. Sealne kinnisvaraturg on kiiresti kukkumas ning spekuleeritakse, et see võib kasvada finantskriisiks, mis levib ka riigist väljapoole.

Võitlus inflatsiooniga ei ole läbi

Kuigi viimase poole aasta jooksul on rääkima hakatud, et võitlus kõrge inflatsiooniga on võidetud ning selle mure saab peagi selja taha jätta, siis minu hinnangul see nii ei ole. Ajutiselt võib inflatsioon veel alla tulla ja me võime isegi näha deflatsiooni, aga pikaajaline pilt räägib inflatsiooni kasuks.

Kui vaadata tooraine- ning energiaturge, siis oleme jätkuvalt pikaajalise tõusutsükli esimestes faasides. Kuigi alates eelmise aasta suvest langes nafta hind ligi aasta aega järjest, siis nüüd on see uuesti tõusule pööranud. Nii nafta kui paljude teiste toorainete puhul on fundamentaalne pilt jätkuvalt pikaajalist hinnatõusu toetav.

Lisaks sellele on maailma rahvastik vananemas, toimumas on deglobaliseerumine ning tööjõu puudus on jätkuvalt akuutne probleem. Minu hinnangul näitavad need faktorid, et inflatsioonisurve probleemist me nii lihtsalt lahti ei saa.

Muidugi ei tasu unustada ka rekordilisi võlakoormaid, nii riikide kui erasektori puhul. Kuna intressid on kasvanud, siis nende teenindamine muutub järjest keerulisemaks ning lõpuks on selle probleemi lahendamiseks valitud reeglina inflatsiooni tee. See tähendab, et probleemide ilmnemisel otsustatakse need ajutiselt rahatrüki ja laenurahaga lahendada. See on aga jällegi inflatsiooniline.

Mis saab kulla hinnast?

Pikemaajalisem inflatsioonisurve peaks ka kullale tuge pakkuma. Märkimisväärne on see, et kuld on intressitõusudele  ja inflatsiooni aeglustumisele vaatamata suutnud püsida küllaltki kõrgel tasemel. Fundamentaalset on tuge pakkunud nii keskpankade kullaostud kui ka üldiselt tugev füüsiline nõudlus.

Kuigi võimaliku majanduslanguse tingimustes võib kulda tabada ajutine hinnalangus, siis arvatavasti ei kujuneks see väga sügavaks ning taastumine toimuks 2020. aastale sarnaselt kiiresti. Kui kuld peaks aga eelmise aasta madalpunktideni (1615 dollarit untsist) langema, näen ma seda äärmiselt atraktiivse ostukohana. Majanduslanguse mõjust kulla hinnale saab pikemalt lugeda meie eelmise kuu kullaturu kokkuvõttest.

Üldiselt ootan, et 1615 dollari taset me enam ei näe ning kuld ületab selle aasta teises pooles või järgmise aasta alguses uuesti 2000 dollari taseme.

Hõbe on viimastel kuudel moodustanud tugeva toetustaseme 22,5 dollari juurde, kus ostuhuvi on suur. Augusti esimeses pooles tabas hõbedat sarnaselt kullale järsk langus, kuu teises pooles hinnad taastusid. Septembris on hõbe jälle odavnenud ning praegu tuleb untsi eest välja käia 22,8 dollarit.

Tugev vastupanutase on hõbedal 25-25,2 dollari juures ning 26 dollari juures – see viimane on tipp, mille hõbe saavutas selle aasta mais. Ka hõbeda turul on aga tugev füüsiline nõudlus ning turg on mitme kümnendi suurimas defitsiidis. Kuigi praegu on võimalik varudest seda defitsiiti katta, siis puudujäägi püsimisel (eelkõige see ja järgmine aasta) peaks see tugevamalt ka hindades kajastuma hakkama.