23.04.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Endine kriisiaja USA rahandusminister Henry Paulson ütles, et Ühendriikide ametivõimud peaksid valmistama ette hädaolukorra plaani juhuks, kui nõudlus USA riigivõlakirjade järele järsult kokku variseb.

Paulsoni sõnul on USA riigivõlg väga suureks paisunud ning mured selle pärast on kuhjumas. Kui investorid lõpuks nendest võlakirjadest massiliselt loobuma hakkavad, on sellel “rängad” tagajärjed.

“Meil on vaja riiulisse hädaolukorra plaani, mis on suunatud ning lühiajaline. Et me saaks seda kasutada juhul, kui me vastu seina jookseme,” selgitas Paulson. Tema kommentaarid pärinevad Bloombergile antud videointervjuust.

Ta rääkis niinimetatud break-the-glass plaanist – see on inglisekeelne väljend, millega viidatakse klaasi purustamisele juhul, kui on vaja kiiresti kasutada tulekustutit.

“Väga ohtlik asi”

Paulson töötas rahandusministrina aastatel 2006-2009 – ta oli minister ka globaalse finantskriisi ajal, mis sai alguse just USAst. Tema sõnul vajaks USA riigivõla turu varisemine täiesti uut lähenemist, mis on väga erinev finantskriisi ajastu lahendustega.

“Vaatamata finantskriisi tõsidusele olid valitsusel rahanduslikud meetmed krediidituru languse ohjeldamiseks,” selgitas Paulson. “Me saime sekkuda ja selle jama ära koristada.”

Aga USA riigivõla kriisi puhul oleks olukord teine. “Kui sa jooksed vastu seina ja proovid selles olukorras riigilaenu juurde võtta, siis saab keskpangast ainuke ostja, võlakirjade hinnad langevad ja intressid lähevad üles. See on väga ohtlik asi.”

Võimalik “võla nõiaringi” stsenaarium

Bloomberg kirjutab, et USA eelarve eksperdid on juba aastaid “võlaspiraali” eest hoiatanud. Võlaspiraal on olukord, kus investorid hakkavad USA riigivõlakirjade pealt nõudma kõrgemat intressi, sest võlg on tõusnud liiga kõrgele, mis tähendab suuremaid riske. See omakorda suurendab aga valitsuse intressimakseid, mis omakorda suurendab eelarve puudujääki. Seejärel nõutakse veelgi kõrgemaid intresse.

Ekstreemses stsenaariumis, kus USA ei saa turult piisavalt laenu eelmiste laenude ja intresside tasumiseks, tõttab arvatavasti appi Föderaalreserv. Keskpank hakkaks tegema sellisel juhul turul tugioste.

“Inimesed küsivad, millal me selle seina vastu jookseme? Muidugi ma ei tea, millal. Seda on võimatu teada,” ütles Paulson. “Kui see lõpuks juhtub, saavad tagajärjed olema rängad ja me peame valmis olema.”

Mis oleks lahendus?

Paulson ei täpsustanud, milline see hädaolukorra plaan peaks täpselt välja nägema. Aga ta nentis, et on ka häid uudiseid. “USA on rikas riik, seega on meil palju võimalusi eelarve puudujäägiga tegeleda.”

“See tähendab, et tulusid ja makse on vaja tõsta ning kulusid vähendada,” selgitas ta. “Samuti tuleb üle vaadata sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu programmid. Tulusid saab suurendada ka ilma majanduskasvu oluliselt pidurdamata, kui kaotada maksuseadustes olevad lüngad.”

Tegelik väljakutse on Paulsoni sõnul aga seadusandjate tegevus. “Ma olen Kongressiga ka varem töötanud. Ja Kongressile ei meeldi teha ebameeldivaid asju, neid tehakse alles siis, kui reaalne kriis on kohal.”

Viimase kolme aasta jooksul on USA riigieelarve puudujääk olnud umbes 6 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Tegemist on ajalugu vaadates erakordselt suure puudujäägiga, mida oleme varem näinud vaid sõja ning sügavate majanduslanguste ajal. Prognoositakse, et puudujääk jääb nõnda kõrgele tasemele terve järgmise kümnendi vältel, selgub CBO andmetest.

Tavidi analüütik Mait Krauni kommentaar:

See, et USA tüürib praegusel kursil selgelt võlakriisi poole, ei tohiks kellelegi enam üllatusena tulla. Küll aga on mõnevõrra üllatuseks asjaolu, et seda teemat käsitleb nõnda otsekoheselt endine rahandusminister.

Nagu üleval pool olevalt graafikult näha, on USA riigivõlg tõusnud majandusega võrreldes kõrgeima tasemeni alates II maailmasõjast.

Kuigi USA riigivõla jätkusuutmatust kursist on räägitud juba aastakümneid, siis suuremat kriisi pole Ühendriikides veel tulnud. Miks? Siinkohal on kõige olulisemaks faktoriks intressimäärad. Intress, mida USA pidi oma riigivõla pealt maksma, hakkas 1980. aastal langema ning jõudis absoluutsesse madalpunkti 2020. aasta kevadel. Tollel perioodil oli loogiline, et midagi ei juhtunud, sest aina madalamad intressid tähendasid, et varasemaid laene sai refinantseerida järjest madalama intressiga. See tähendas, et märkimisväärset intressimaksete tõusu ei tulnud, aga riigivõlg kasvas mühinal.

Minu hinnangul on intresside trend nüüd jäädavalt pöördunud ning pikaajaliselt liiguvad intressid üles. Kuigi viimased paar aastat on intressid liikunud külgsuunaliselt, on minu jaoks vaid aja küsimus, millal järgmine tõus tuleb.

Matemaatiliselt on USA juba möödas hetkest, kus oleks olnud võimalik eelarve probleemid lahendada, mis võimaldaks võlal põhineval süsteemil veel mõnda aega tavapärast toimimist jätkata. Minu hinnangul oli viimane aeg muutusteks aastatel 2017-2018. Lumepall, mis mäe tipus veerema pandi, on juba jõudnud poolele maale ning seda pole võimalik enam peatada.

Allpool on näha, et aastatel 2020-2022 toimunud intresside tõus on juba järsult USA intressimakseid paisutanud. On vaid aja küsimus, millal investorid intressid veelgi kõrgemale suruvad, mis omakorda viib intressimaksed veelgi kõrgemale. Kuigi selleni võib minna veel aastaid, oleme Paulsoni kirjeldatud nõiaringile aina lähemale jõudmas.

USA riigivõla dünaamikast ning sellest, kuidas võlamull on lõhkemas, kirjutasin pikema loo juba 2024. aasta kevadel:

Suur lugu: USA riigivõla mull on just praegu meie silme ees lõhkemas

Sellest, kuidas lääneriigid on liikumas praegusel kursil sünkroniseeritud võlakriisi poole, tegin eelmise aasta sügisel ka selgitava video: