Ajalugu
Hõbeda hind kerkis inflatsiooni käigus
Juba alates 1960ndate algusest võttis USA valitsus kasutusele negatiivse eelarve, sest maksutulust ei piisanud, et katta Vietnami sõja ning erinevate presidentide majandusprogrammidega seotud kulusid. Kuna eelarvedefitsiit toob kaasa inflatsiooni, siis inflatsiooni suhtes tundliku varana hakkas hõbeda hind kerkima. Inimesed hakkasid seadusliku maksevahendina käibelolevaid hõbemünte tagavaraks koguma ning need ei jõudnud tagasi ringlusesse, mündid olid hõbedasisalduse tõttu muutunud väärtuslikumaks kui mündil kujutatud nimiväärtus. Et peatada hõbeda hinnatõusu ning sellega kaasnevat müntide varumist, otsustas USA Riigikassa hõbeda hinna kujundamisse aktiivselt sekkuda ning paiskas turule suures koguses strateegilistest reservidest pärit hõbedat. Selline meetod toimis mõned aastad, kuid kõrge inflatsioon ning hõbeda suur nõudlus püsisid visalt. Kartes oma hõbedareserve ammendada, otsustas USA valitsus 1968. aastal loobuda oma rahasüsteemis hõbeda kasutamisest seadusliku maksevahendina ning järgneva kolme aasta jooksul riik turule hõbedat ei müünud. Hõbeda hind lasti vabaks ning üheksa aasta jooksul kasvas see 1,55 dollarilt kuni 48,7 dollarini untsi eest ehk uskumatud 3000%.
Ameerika Eagle’i hõbemüntide hind kerkib kümnekordseks
Kuidas see kõik Ameerika Eagle’i hõbemündiga seotud on? 1986. aastal, mil vermiti esimesed Ameerika Eagle’i hõbemündid, oli hõbeda hind keskmiselt 5,47 dollarit untsi eest ning kuni 2003. aastani püsis see 5 dollari ringis. Kuigi teatud määral oli järgnevat võimalik ennustada, siis paraku korduvad sõjad ja nendega seotud kulud ning erinevad rahastamisprogrammid, mis majanduslanguse tõttu 2008. aastal kasutusele võeti, viisid hiigelsuure eelarvedefitsiidini mitmetes lääneriikides. Sarnaselt 1960ndatega puhkes inflatsioon ning Ameerika Eagle’i hõbemüntide hind kasvas aastatel 2000–2011 peaaegu 1000%.
Ameerika Eagle’i hõbemündi väärtus inflatsiooniga kasvab.
Kuigi maailmamajandus on alates 2008. aastast mõnevõrra stabiliseerunud, ei ole põhimõttelised majandusprobleemid, mis hõbeda (sealhulgas hõbedast Ameerika Eagle’i) hinnatõusu põhjustasid, seni lahendust leidnud. Paljudes arenenud majandusega riikides, sh Ameerika Ühendriikides, on riigieelarve jätkuvalt tugevalt negatiivne, valitsussektori võlatase järjest kasvab ning ülemaailmne geopoliitiline olukord on väga pingeline. Asjaolu, et Ameerika Eagle’i hõbemüntide aastane läbimüük vaatamata „majanduse taastumisele“ endiselt kasvab, on järjekordne märk sellest, et aina enam on investoreid, kes on piisavalt nutikad mõistmaks maailmamajanduse tegelikku olukorda ning jõuavad ühe ja sama loogilise järelduseni: raha tuleks paigutada Ameerika Eagle’i hõbemüntidesse.
US West Point Mint
Nähes, kui edukad on investeerimisringkondades teiste riikide puhtast kullast mündid, nagu näiteks Kanada Maple Leaf ja Austria Philharmoniker, otsustas United States Mint esimest korda Ameerika ajaloos välja anda ka oma puhtast kullast seadusliku maksevahendi staatuses mündi prooviga 999,9. Kuni selle ajani oli Ameerika ainus investeerimiseks mõeldud riiklik kuldmünt Eagle, mis erinevalt Buffalost oli prooviga 916,7 ning koosnes kulla ning vase ja hõbeda sulamist. Ameerika Buffalo emiteerimine oli United States Minti jaoks ajalooline ka selle poolest, et esimest korda vermiti rahapajas kahte erinevat riiklikku kuldmünti, mis olid erineva kullasisaldusega.