Kullaleht: Investeerimiskuld Eestis käibemaksuvaba

Äripäeva ajakirjaniku küsimustele vastab Meelis Atonen

Millise investori jaoks kuld sobib?

Kuld sobib igale investorile, kes suudab raha koguda. Paraku paljud investorid ei tunneta rahamaailmas ja majanduses valitsevaid ohte või alahindavad riske ning ei pea nn julgeolekuriski üldse oluliseks. Ka pangad, mis Põhjamaades kulda lausa vaenulikult suhtuvad, sest füüsilise kulla kasuks otsustanud investor viib nende jaoks raha süsteemist ja haardeulatusest välja, kulda ei propageeri ning nii on kulla tuntus veel väike. Siiski üha rohkem investoreid panustavad 5–30% oma investeeringuteks mõeldud rahast füüsilisse kulda. Kulla osakaal investeerimisportfellis sõltub alati investorist endast ja ka olukorrast maailmamajanduses.

Euroopa Liidus ja seal hulgas ka Eestis on investeerimiskuld käibemaksuvaba, mis annab veel olulise maksueelise. Seetõttu sobib kuld investeerimiseks nii eraisikuna kui ka ettevõtte kaudu.

Kas kuld toodab tootlust?

Kulda investeerimise nõrkusena on välja toodud kulla võimetust teenida tootlust. Samas kui võrrelda kullahinna muutust, siis viimase 15 aastaga on kulla hind kasvanud 300 eurolt ühe untsi ehk 31,105 grammi eest tasemeni 1040 eurot unts, mis teeb aastaseks tootluseks umbes 9%. Pakkudes samas ka kindlustust kriisi vastu. Pole üldse paha kindlustustoode. (vaata reaalajas kulla hinda)

Samas on oluline meeles pidada, et kulla hinna kasv on näiline, sest tegelikult on nõrgenenud raha väärtus.

Kuidas on seotud tänane võlgu elamine nii eraisikute kui ka riikide puhul ja kulda investeerimine?

Pidev võlgu elamine tekitab inflatsiooniohu, sest just inflatsiooni kaudu saavad poliitikud oma varem võetud kohustusi täita. See, et inflatsiooni tõttu võivad vastutustundlikud inimesed ka oma kogutud vahenditest ilma jääda, ei ole poliitikutele ilmselt liiga oluline. Inflatsiooni korral säilitavad just reaalsed varad oma väärtuse, samas kui lihtsalt raha seda kaotab. Reaalsetest varadest on kuld kõige kergemini realiseeritav ja hallatav, võrreldes näiteks kinnisvaraga.

Inimesed mõtlevad tihti, kuidas oma investeeringuid või varasid kasvatada, mõtlemata, et portfellis võiks olla nn riskiinvesteering olukorraks, kus eriti kriitilises olukorras pole vaja mõelda sellele, kuidas raha juurde teha, vaid sellele, kuidas oma seni säästetut säilitada.

Võlgadele ülesehitatud majanduse riskide maandamiseks on kulda investeerimine üks paremaid viise. Kuld on sõltumatu investeering, pealegi anonüümne ja nii ei saa seda keerulisel hetkel maksustada või poliitikute “headeks kavatsusteks” lihtsalt natsionaliseerida. Võlgu elamist ei ole suudetud peatada, rääkimata võla vähendamisest. Suur osa võlast on turgudelt lihtsalt ära viidud ja selle eest vastutavad nüüd Euroopa maksumaksjad. Tänapäeva maailmas, kus rahasüsteem ei ole sisuliselt millegi muu kui valitsuste ehk poliitikute lubadusega tagatud ning kus nii avalike kui eraõiguslike isikute võlgade tase on kõigi aegade suurim, peaks iga inimene mõtlema oma kogutud varade kaitsmisele.

Miks tuleks eristada füüsilist kulda n-ö ­e-kullast ehk ETFidest?

Tavid ja terve Tavex Grupp kaupleb vaid füüsilise kullaga. Tegelikult võiksime vahendada ka virtuaalse kulla tooteid, näiteks pakutakse meile vahendamiseks regulaarselt sertifikaate. See võiks meile isegi kena lisakasumit toota, ent me ei taha müüa inimestele tooteid, milles ise kahtleme. Et vältida majandusest tulenevaid riske ja olla kindlustatud julgeolekuprobleemide vastu, tasub investeerimisel eelistada kulda, mis on teie enda kontrolli all.

Virtuaalse kulla omamisel võib küll olla tunne, et teil on kulda, aga keerulisel hetkel selgub, et teil oli ikkagi kellegi lubadus, ent päris kulda mitte. Ilmselt võib e-kuld sobida lühiajaliseks spekuleerimiseks, aga mitte keeruliste aegade kaitseks.

Kes määrab füüsilise kulla maailma­turuhinna? Miks kulla hind ei kajasta füüsilise kulla hinda õigesti?

Lühidalt võib öelda, et kulla hinna määrab turg, mille paneb paika nõudluse ja pakkumise suhe. Ent siin on mitmeid agasid. Turuosalised on kokku leppinud mehhanismi, kuidas maailmaturu hind määratakse. See kujuneb turuosaliste tehingute alusel. Samas loetakse turuosalisteks nii neid, kes kauplevad reaalselt füüsilise kullaga, kui ka neid, kes vaid virtuaalse kullaga, kusjuures viimasega tehakse väga suures koguses tehinguid. Nii on tekkinud olukordi, kus maailmaturul on füüsilise kulla defitsiit – see tähendab, et kulla tellimisel on järjekorrad, aga hind langeb. Ent hind langeb sellepärast, et müüakse suurel hulgal mitte füüsilist, vaid virtuaalset kulda. Seetõttu ma ei imesta, kui ühel hetkel, eriti kriitilisel ajal, füüsilise kulla ja e-kulla hind saavad olema erinevad.

Kas kulda investeerimisel varitseb ohtusid? Mille osas peaks ettevaatlik olema?

Kulda investeerimisel peaks igal juhul vältima taas populaarseks saanud püramiidskeemide sarnastesse pakkumistesse sattumist. Kui teile räägitakse, et teisi skeemi kaasates saate lisatasu teenida ja enda kulda odavamalt, siis selline jutt peaks juba ohusignaaliks olema. Kulda investeerimine on tegelikult lihtne. Peale maksmist saad ostetud kauba kätte ja see on sinu, kui ostja, kontrolli all. Kõik muud keerulised ja segased skeemid ei ole ostja huvides. Nende eesmärk ei ole parimat teenust pakkuda, vaid inimesi skeemidesse sisse tõmmata. Kulla äri on väga lihtne, annad raha ja saad kauba, nagu valuutavahetus.

Kellele sobib hõbe kui investeering? Kas on siin maksuerisusi?

Hõbe ei ole Euroopas üldiselt käibemaksuvabastusega ning seetõttu on hõbedasse investeerimine komplitseeritum. Küll on Eestis käibemaksuvabad hõbemündid ning nii on Eesti Euroopa Liidus kõige soodsama investeerimisregulatsiooniga riik hõbemüntide soetamiseks. Hõbe on volatiilsema hinnaga ja sobib seetõttu riskialtimale ja ka väikeinvestorile, sest on kullast odavam.

Kui rääkida seltskonnas füüsilise kulla ostmisest, siis öeldakse esimese asjana, et turvalisuse huvides ma ei räägi sellest. Kuidas võtta inimestelt maha see hirm?

Meie maailmas ongi mõistlik oma investeeringutest liiga palju ja detailselt mitte rääkida. Füüsilise kulla üks positiivsemaid omadusi on anonüümsus. Te ei satu kindlasti soovimatutesse edetabelitesse ja kindlasti on nii ka turvalisem. Ja iial ei tea, millal valitsusel tekib huvi teie vara erinevatel viisidel näiteks maksustama hakata.

Kuidas kulda hoiustada?

Valdav enamik investoreid, kes pole kunagi füüsilist kulda käes hoidnud, ei kujuta ilmselt ette, kui väike on näiteks üks kilo kulda. See on väiksema mobiiltelefoni suurune ning maksab umbes 33 000 eurot. Sellise asja kindlas kohas säilitamine ei tohiks kellelegi üle jõu olla. Pangašeifi mahuks selliseid ikka kümneid.

Kui palju kulda on firmal Tavid täna endal kokku?

Meil on umbes 600 kilogrammi suurune kullapositsioon, mis on iga aastaga kasvanud, sest saadud kasumist teatud hulk investeeritakse kulda. Klientide teenindamisega saaks hakkama ka oluliselt vähemaga, ent meil Tavidis usutakse kulda.

Millised on kingituseks kõige sobivaimad kullatooted?

Kingituseks sobivad üldjuhul väiksemad plaadid ja mündid. Meil on valikus Hiina astroloogiast tuntud kaheteistkümne loomamärgiga mündid Austraalia toot­jalt Perth Mint ja plaadid Šveitsist. Nii saab valida­ kingisaaja sünniaastale vastava looma pildiga­ toote.

Kingituseks sobivaid tooteid on tegelikult väga palju. Just tulid müügile kandilised Draakoni mündid, nii hõbe– kui ka kuldmündid on üheuntsised ja need on kingitustena väga populaarseteks osutunud.

Kuldmündid ja -plaadid on kenad ja stiilsed ning samas saab neid alati vajadusel realiseerida. See kindlustust pakkuv lisanüanss teeb sellisest kingitusest enama kui kingituse.

Annika kald
Äripäev

Kullaleht on ajaleht kullast ja investeerimisest. Vaata 2018. aasta sügise Kullalehte siit: https://bit.ly/2Cx4OpW