Lisa hinnateavitus

Koroonaviiruses Hiina “seiskumise” potentsiaalne mõju maailma majandusele ja kullaturule

Avaldatud Jaana kategoorias Maailmast, Kogu uudisvoog või 26.02.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 618,33 EUR/oz
  
- 26,19 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
20,85 EUR/oz
  
- 1,72 EUR

26.02.2020

Hiina võimud andsid esmaspäeval teada, et riiki haaranud koroonaviiruse tõttu jäetakse ära 24. märtsil algama pidanud Hiina rahvakongressi (parlamendi) pleenum. Erakorraline otsus võeti vastu seoses eri regioonide rahvasaadikute vajadusega täita kriitilisi ülesandeid eskaleeruva koroonaviiruse ohjamisel. Ametlike andmete järgi on Hiinas koroonaviirusesse nakatunud ligi 80 000 inimest, kellest tänaseks on surnud üle 2500. Viiruse leviku piiramiseks on kümned miljonid sunnitud jääma kodusesse karantiini.

Hiina parlament koguneb tavaliselt korra aastas, et võtta vastu seadusakte riigi põhiseaduse rakendamiseks ja määrata ametisse juhtivaid riigiametnikke. Parlamendi istungi ärajätmine on seni kõige dramaatilisem märk riiki tabanud kriisi ulatusest – see juhtub esimest korda Hiina ajaloos suurest kultuurirevolutsioonist (1966-1976) alates. Tõsiasi, et Hiina juhtkond on sunnitud Rahvasaadikute kongressi määramata ajaks edasi lükkama, on ühtlasi signaaliks, et “kõik on (kompartei) kontrolli all” loosungit kandvas riigis võivad protsessid olla riigi juhtkonna kontrolli alt väljumas.

 

Maailma sepikojaks nimetatud üliriigi süvenev tervisekriis ja sotsiaalmajanduslik paralüüs võivad halvima stsenaariumi korral halvata kogu maailmamajandust alal hoidvad rahvusvahelised tootmisahelad. Peamiselt tänu asjaolule, et nii mehhaanilises kui ka elektroonilises tööstustoodangus on keeruline leida toodet, mis ei sisaldaks Hiina päritolu komponente. Faktiliselt hõlmab Hiinas toodetu tänapäeval ka tooteid sildiga “Made in Germany”, “Made in USA” või “Made in Japan” – tihtilugu tähistavad need üksnes lõppmontaaži asukohamaad toodetel, ent lõviosa valmistamisele kulunud töötundidest kuluvad Hiinas.

 

Lisaks Hiina-kesksete globaalsete tootmisahelate peatamisele võib detsembris liikvele läinud koroonaviirus halvata kaupade ja kapitali ringluse üle maailma.

Spekulatsioonid viiruse mõjust majandusele on tirinud maailma aktsiaturud sügavasse langusesse. Kuigi protsessi saab osaliselt seletada turgude psühholoogia abil (pessimistlikest meeleoludest mõjutatud turuosalised ei lähtu faktilistest ökonomeetrilistest näitajatest), on sügavam (ja heidutavam) põhjus strukturaalne ning puudutab võimalust, et seekord ei tooks finantssüsteemi kriis kaasa majanduskriisi nagu 2007-2008, vaid vallanduks vastassuunaline protsess.

 

Tõsiasi on see, et tänaseks on keskpankade aastakümneid väldanud rahatrükk paisutanud finantssektori mahu sadadesse triljonitesse dollaritesse, mis on hakanud elama reaalmajandusest üha irdunumat elu. See on virtuaalvara, mille bilansiline väärtus kasvab jätkuvalt kiiremini planeedi reaalmajanduse kogutoodangust. Kui aastatel 2002-2017 kasvas maailma SKT pisut enam kui 2 korda (34 triljonilt dollarilt 80 triljoni dollarini), siis finantsvarade kogumaht suurenes samal perioodil 3 korda (127 triljonilt dollarilt 381 triljoni dollarini).  Tegemist on protsessiga, mis on oma olemuselt jätkusuutmatu.

Maailma finantsinstitutsioonide finantsvarade koguväärtus on 2002-2017 perioodil (triljonites USD) on kasvanud 3 kordselt, samas kui maailma kogutoodang kasvas vastaval perioodil vaid pisut enam kui 2 korda.
Maailma finantsinstitutsioonide finantsvarade koguväärtus on 2002-2017 perioodil (triljonites USD) on kasvanud 3 korda, samas kui maailma kogutoodang kasvas vastaval perioodil vaid pisut enam kui 2 korda.

 

Probleem seisneb selles, et vaatamata finantsmajanduse kontrollimatule paisumisele on reaalmajandus endiselt süda, mis pumpab maailma raharinglust. Hüviste müügist saadav käive suunatakse kõikvõimalike finantsvarade intressimakseteks, mis tagavad finantspaberite bilansilisi väärtusi ja seega kogu maailma võlapüramiidi tagatisvarasid. Planeedi reaalmajanduse süda on aga Hiina ning hetk, mil see süda peaks seiskuma, on hetk, mil maailma finantsinstrumentide väärtus variseb kokku.

 


Kaadrid koroonaviiruse epitsentriks olevast Wuhani megapolist. Elu ühes maailma suurimas tööstuslinnas on karantiini tõttu täielikult seiskunud. Juhul kui sarnane saatus peaks tabama enamikke Hiina tööstuslinnasid, seiskuks maailmamajandus ajaga, mis on võrreldav tootjate allkomponentide laovarude ammendumisega (st mõne kuu jooksul).  

 

Informeeritud investorite teadlikkus “apokalüptilise” stsenaariumi võimalikkusest on aluspõhjus, miks koroonaviiruse levik on kruvinud kulla kui ainsa rahasüsteemi kollapsikindla varaliigi hinnad viimastel kuudel kõrgustesse.

Hiinas toimuv omab ka tugevat vahetut mõju maailma kullaturule, kuna Hiina on nii maailma suurim füüsilise kulla tarbija kui ka kaevandaja.

“Täiusliku tormi” stsenaarium globaalsel kullaturul võib aset leida olukorras, kus…

  1. Hiina kullakaevandamine seiskub ülirangete karantiinimeetmete tõttu (pühkides turult circa 15% planeedi füüsilise kulla aastasest kogupakkumisest),
  2. nii Hiina kui ka Lääne suurinvestorid tormavad paanika levides realiseerima nõudeid “paberkulla” fondide vastu, mida viimased aga ei suudaks rahuldada, tekitades kriisi maailma suurimates pankades (nn “bullion banks”, mis haldavad paberkulla fondide füüsilist kulda)
  3. kulla hind plahvataks, kukutades kokku esmalt maailmaturu ühtse kullahinna etaloni (seatud ajalooliselt Londonis) ning algatades teoreetiliselt kogu maailma integreeritud finantsturgude lahtiharutumise ja deglobaliseerumise.

Kuigi hetkel ei ole teada, kas COVID-19 koroonaviiruse levik suudetakse kontrolli alla saada või mitte, on momendil asetleidvad protsessid õpikunäide sellest, kuidas kataklüsmiliste sündmuste eelaimdus kutsub esile varade paigutumise kulda kui ainsasse universaalselt aktsepteeritud katastroofikindlasse finantsvarasse.

Juhul kui järgnevatel kuudel saadakse koroonaviiruse levik kontrolli alla, tasub oodata kullahinna mitmeprotsendilist langust, haiguse jätkuva leviku korral aga samaväärset või mõneti suuremat tõusu. Maailmamajanduse apokalüptilise stsenaariumi realiseerumise korral on tõenäoline kulla rolli iseeneslik (st mitte riikidevaheliste rahapoliitiliste kokkulepete tulemiks olev) taaskehtestumine ainsa rahvusvaheliselt ja universaalselt käibiva rahana.

 

 


Adrian Bachmann - Tavid AS, analüütikAdrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.


 

Lugemissoovitus Teile