Lisa hinnateavitus

Muldmetallid annavad Hiinale kontrolli USA sõjatööstuse üle

Avaldatud Jaana kategoorias Maailmast, Kogu uudisvoog või 13.01.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 610,40 EUR/oz
  
+ 8,24 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
20,58 EUR/oz
  
- 0,06 EUR

Fotol muldmetallide tootmiskompleks Xinyu’s Hiinas. Hiina domineerib globaalset muldmetallide tootmist, ilma milleta maailma sõja- ja elektroonikatööstus ei toimiks

31.01.2020

Reuters annab teada, et Ameerika Ühendriigid on võtnud vastu otsuse taastada riigi sõltumatus Hiinast relvatööstuses vajalike muldmetallide tootmises. Avaldatud dokumentide kohaselt näeb kava ette uute tootmiskomplekside rajamise subsideerimist riigi relvajõudude eelarvest. Tegemist on strateegiliselt väga kõneka faktiga – see on USA relvajõudude esmakordne otseinvesteering muldmetallide tootmisesse pärast tuumapommi loomist Manhattani projekti raames 1940ndatel.

Otsus on osa sammudest, mis toetavad president Trumpi üleskutset 2018. aasta alguses tuvastada USA militaarkompleksile vajalike toorainete tarneahel ning likvideerida strateegilist haavatavust põhjustavad sõltuvussidemed välismaistest tarnijatest.

Hiina üks kõige võimsamaid survemeetodeid majanduspoliitilises mõõduvõtus Läänega ongi just kontroll elektroonika- ja sõjatööstuses tarvilike muldmetallide üle.

USA plaan näeb esimeses faasis ette kaevandusettevõtete ettepanekute ülevaatamist uue piloottehase rajamiseks, mis tegeleks nn “raskete” muldmetallide tootmisega – need on muldmetallid, mis on keskse tähtsusega sõjalises tootmises. Seejärel on USA armee valmis finantseerima täisvõimsusel töötavate rafineerimiskomplekside rajamist, mille hinnaks on prognoositud circa 100 miljonit dollarit kompleksi kohta (antud teguviis läheks ilmsesti vastuollu ettevõtete subsideerimise keeluga, milles USA Hiinat maailma kaubandusorganisatsioonis pidevalt süüdistab).

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

17 elemendist koosnevad muldmetallid omavad keskset rolli kogu maailma elektroonikatööstuses, olles ühtlasi asendamatud enamike kõrgtehnoloogiliste relvasüsteemide (hävituslennukid, täppispommid ja -raketid, allveelaevad jne) tootmises. Ilma muldmetallideta ei oleks võimalik toota enamikke elektroonilisi aparaate, millele kaasaegne elu ning majandusringlus on rajatud.

Muldmetallide tarnest sõltuvate tehnoloogiatoodete nimekiri on liiga pikk, et seda ammendavalt esitada, ent see hõlmab endas muuhulgas kõiki tänapäevaseid arvuteid, kuvareid, fotoaparaate, nutitelefone, lennukeid, autosid jne.

Globaalset muldmetallide tootmist domineerib tänapäeval täielikult Hiina, kes tagab circa 70-90% kogu maailma tarnest. Muldmetallid on Pekingi jaoks üks kõige võimsamaid hoobasid Lääne mõjutamiseks, kuna muldmetallide ekspordi täielik katkestamine seiskaks kõik autode, lennukite, arvutite, nutitelefonide tootmisliinid väljaspool Hiinat.

Veel 1960ndatel oli maailma suurimaks muldmetallide tootjaks USA, mille tootmiskombinaat Mountain Pass Mine Californias tagas suure osa riigi muldmetallide vajadusest. Kuna muldmetallide tootmine on ülimalt keskkonnakahjulik tegevus ning tehases toimus mitu ökokatastroofi, suleti USA tehas 2003. aastal. Alates 1990ndatest hakkas maailma muldmetallide turgu kontrollima Hiina, kelle hindadega polnud ükski teine maailma riik võimeline konkureerima.

 

Ülal: Maailma muldmetallide tootmine läbi aegade. Graafik peegeldab USA tootmise sulgumist ning Hiina-poolset maailmaturu ülevõtmist 1990ndate teises pooles hindadega, millega ülejäänud maailma tootjad ei suutnud võistelda. Samuti teiste riikide tootjate taas turule sisenemist pärast 2010. a Hiina ekspordi piiramist ning sellega kaasnenud muldmetallide hindade järsku tõusu. Foto: geology.com

 

Kuigi muldmetalle leidub üle planeedi laialdaselt, on need jaotunud hajusalt. Vaid vähestes kohtades on elementide kontsentratsioon piisavalt suur, et nende kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. Muldmetallide tootmine on ajalooliselt käivitatud riikides, millel on võime viia läbi erakordselt suuri töötuslikke subsideerimise programme ja/või millel on üliharuldaste ja kalliste metallide tootmiseks militaarstrateegiline huvi. Peamiselt USA, Hiina ja NSVL/Venemaa. Nagu suur enamus tänapäeva tipptehnoloogiast on ka muldmetallide (eriti kõige haruldasemate muldmetallide) kaevandamine, rafineerimine ning nendest kõrgtehnoloogiliste aparaatide valmistamine ulatuslikult subsideeritud sõjatööstuse kõrvalproduktiks.

Muldmetallide tootmise problemaatikat sügavamalt vaadeldes muutub mõistetavaks, et USA ja Lääne sõjatööstuse sõltuvus Hiinast on veelgi ulatuslikum, kui pelk muldmetallide toodangu summeerimine seda indikeerib. Oluline on mõista, et 17 muldmetalli jagunevad kahte gruppi – nn kerged muldmetallid ja rasked muldmetallid. Viimatinimetatud on kriitilise tähtsusega eeskätt sõjatööstuse seisukohalt ning kui USAs leidub laialdaselt kergeid muldmetalle, siis Hiinal on külluses mõlemat. Veelgi enam, teatud muldmetallide rafineerimistehnoloogiad on faktiliselt Hiina monopol, USA sõjatööstuskompleksil võtaks nende tootmise taastamine hinnanguliselt 15 aastat.

Ülal: Maailma muldmetallide hinnangulised varud koos aastase tootmisega (2018). Foto: Yahoo News

 

Hiina muldmetallide ülevõimu kõige olulisem militaarne järelm on asjaolu, et nimekiri USA (ja kõigi lääneriikide) relvasüsteemidest, mille tootmine sõltub Hiina muldmetallidest, hõlmab endas praktiliselt kõiki Ühendriikide tähtsaimaid maa, õhu ja mere relvaplatvorme. Allpool mõni illustratiivne näide:

Muldmetallid annavad Hiinale kontrolli USA sõjatööstuse üle

Virginia klassi tuumaallveelaev: kasutab navigeerimiseks vajalikes radari ja sonarisüsteemides gadoliiniumi, samaariumi, ütriumi. Foto: USNI News

 

M1A2 tüüpi lahingutank: sihtimis- ja kaugusmõõdiku lasersüsteem, mida kasutatakse 120 mm põhikahuril, kasutab euroopiumi, neodüümi, terbiumi ja ütriumi. Foto: defpost.com

 

F-35 tüüpi hävitaja: tulevikus kogu USA lennuväe selgroo moodustav F-35 tüüpi hävituslennuk kasutab reaktiivturbiinides muldmetallidest erbiumi, mida kasutatakse vanaadiumi-terase sulamis suurema paindlikkuse tagamisel. Foto: Asia Pacific Region Defence News

 

Lisaks militaarsele sõltuvussuhtele on Hiina muldmetallide kontrollil ka vähem tähelepanu pälvinud, ent vähemasti samaväärselt oluline mõju energeetikasektorile. Nimelt ei ole fossiilkütustest käesoleval sajandil eemalduda soovival Läänel süsinikuneutraalse energeetika hiigelprogrammi kindlasti võimalik täita ilma keskkonnasõbralike energiatootmise masinate (tuuleturbiinid, päikesepaneelid) massilise kasutuselevõtuta, mis sõltub samuti Hiina muldmetallide tarnetest. Arvestades Hiina enda ambitsioonikaid taastuvenergia programme ei ole nende jätkumine keskpikas tulevikus garanteeritud.

Muldmetallide teema aitab mõista Lääne globaalse ülemvõimu piire ning maailma võimuvahekordade varjatud struktuure. Täpselt nagu Lääne lennundus ja kosmonautika sektor ei suudaks toimida ilma Vene titaani ja kosmoserakettideta, ei suudaks Lääne elektroonika-, militaar- ja rohelise energia tööstus toimida ilma Hiina muldmetallideta. Nende instrumentide mittekäikulaskmine aitab mõista, millised hoovad on Euraasia suurriikide arsenalis varuks, juhul kui geopoliitiline konfrontatsioon Läänega peaks tulevikus eskaleeruma intensiivsemale tasemele.

 

 


Adrian Bachmann - Tavid AS, analüütikAdrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.


 

Lugemissoovitus Teile