Pretsedenditu: USA peamise kuldmündi läbimüük kasvas 455%

08.01.2021

Ameeriklaste nõudlus füüsilise investeerimiskulla järgi näitas 2020 rekordilist kasvu. Ühendriikide kuulsaima investeerimiskulla toote American Eagle’i läbimüük tõusus aasta läbilõikes seninägematu 455% võrra 152 000 untsilt 884 000 untsini. Seda ajal, mil nii USA kui maailma eraisikud ja institutsionaalsed investorid ostsid oma varale turvasadamat koroonakriisist räsitud maailmamajanduse tõmbetuultes. USA rahapaja hõbemündi Silver Eagle’i läbimüük kasvas 101% võrra 30 miljoni untsini.

Rekordilised kasvunumbrid on eriti märkimisväärsed võttes arvesse maailma kullatootjate koroonasulgudest tingitud tootmiskatkestusi, millest ei jäänud puutumata ka USA kullarafineerijad. Tarnete seisakust tingituna oli maailmaturgudelt mitmeks kuuks kadunud uute American Eagle’i pooleuntsiste, veeranduntsiste ja 1/10 untsiste müntide pakkumine.

Tarnekatkestuste ja rekordiliselt tõusnud nõudluse koosmõjul kasvasid sarnaselt Euroopaga ka USA kullaturgudel investeerimiskulla toodete marginaalid tavapäraste ühekohaliste protsentide pealt kümnete protsentideni. Absoluutse rekordi hinnapreemiumite kasvus tegid hõbemündid. Märtsikuus kui hõbeda maailmaturuhind katsus põhja $12 untsist, olid untsiste hõbemüntide juurdehindlused tõusnud Ühendriikides ligi 100%-ni.

Aasta suurim läbimüük toimus koroonapaanika haripunktis märtsil, kui kogu USA rahapaja hõbedatoodang ning laoseis oli tühjaks müüdud.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Kuna kulla roll universaalse, ultimatiivse ja sisuliselt ainsa (globaalselt) likviidse turvavarana ei ole vähemalt 3000 aasta jooksul muutunud, siis ei ole üllatav, et koroonakriisist paralüseeritud ning makromajanduslikest imbalamssidest vaevatud turgudel võtab kuld alati sisse “päästevesti” funktsiooni, mille nõudlus kriisihetkedel kasvab rekordtempos. Erandiks ei ole siinkohal ka industriaalvõimu esimuslikkuse Hiinale minetanud, ent jätkuvalt maailma juhtivaks finantsvõimuks olev USA.

Koroonasulgude poolt küsimärgi alla seatud maailmamajanduse tulevik illustreeris 2020 kevadel kullakaupmeeste tühjaks ostetud lettide näol seda, mis hakkab juhtuma siis kui mõeldamatu teoks hakkab saama. Kummatigi ei ole me veel näinud globaalse esimese kategooria sotsiaalmajandusliku kriisi lõppvaatust, mis tähistaks valdavalt finantslepingute müügi poolt kujundatud “maailmaturu kullahinna” irrelevantseks muutumist ning kuldmüntide hinnapreemiumite kasvu kümnetelt protsentidelt sadade või tuhandete protsentideni. See aeg ei pruugi olla kaugel.

Enne kulisside langust liiguvad kullahindade ning läbimüügi kõverad mitte enam samasuunaliselt, vaid lahknevalt, kuna kõige ebakindlamatel aegadel on vähesed valmis müüma oma kõige kindlamat vara. Seda vähemasti väärtusetuks muutunud rahatähtede vastu. Küll aga võib oodata kulla ja hõbeda sulandumist oma ajaloolisesse rolli vahetult tehingutes kasutatava vääringuna.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.