Lisa hinnateavitus

Bloomberg: peamiseks turvasadama varaks on võlakirjade asemel saanud kuld

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 27.05.2024
Kulla hind (XAU-EUR)
2167,05 EUR/oz
  
- 2,45 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
27,71 EUR/oz
  
+ 0,19 EUR

27.05.2024
Tõlkis Tavidi analüütik Mait Kraun

Viimase poole sajandi jooksul on USA riigivõlakirjad osta ja hoia investeeringuna suuremalt jaolt kulla tootlust ületanud. Nüüd on võlakirjade staatus peamise „turvasadama“ varana löögi alla sattunud ning võlakirjaturg seisab silmitsi ajaloo suurimate väljakutsetega, kirjutab Bloomberg.

Traditsiooniliselt on investorid pidanud USA riigivõlakirju kõige turvalisemaks varaks, mis pakub stabiilset sissetulekut. Ja neid võlakirju on taganud maailma võimsaim majandusmootor – Ameerika Ühendriigid. Paljud investorite jaoks, olgu selleks säästjad või riigid, muutis see omadus USA võlakirjad kullast atraktiivsemaks. Erinevalt võlakirjadest ei paku kuld rahavoogu (intresside näol passiivset sissetulekut). Sellegi poolest on kuld ihaldusväärne investeering, sest seda on piiratud kogus ja see pakub inflatsiooni vastu kaitset.

See paradigma ning see, kuidas investorid võlakirju ja kulda näevad, on muutumas. Ja see on muutumas kulla kasuks. Võlakirjade tootlust kajastav Bloomberg Treasury Total Return indeks on koos tänavuse aastaga langenud viimase nelja aasta jooksul kolmel. 2020. aastaga võrreldes ulatub kukkumine 11 protsendini. Võrdluseks – kuld tõusis sellel nädalal värske rekordini, kallinedes tänavu juba 15 protsenti.

Bloombergi võlakirjade indeksi ja kulla suhe. Kui suhe on kõrgemal kui 1, on USA riigivõlakirjad võrreldes 1973. aastaga kulda tootluselt ületanud. Kui suhe on madalamal kui 1, on kuld alates 1973. aastast võlakirju ületanud. Allikas: Bloomberg.

Investeerimisfirma Invesco globaalsete turgude peastrateeg Kristina Hooper ütles, et kulla ja võlakirjade lahknemine peegeldab investorite muret plahvatuslikult kasvava valitsussektori võla pärast. Samuti eelistatakse aina rohkem füüsilisi varasid.

„Peamiseks turvasadama varaks on võlakirjade asemel saanud kuld,“ ütles Hooper. „Suurem teema on mure liiga suure võlakoorma pärast. Kardetakse, et Ameerika Ühendriikide fiskaalne situatsioon on jätkusuutmatu.“

Võlakirjade odavnemine ja kulla hinnatõus tähendab, et pikaajaliselt on nüüd kuld võlakirjade tootlust ületamas. 51 aastat tagasi kuld investeeritud dollar on nüüd väärt 23,14 dollarit, mis on 1,72 dollari võrra kõrgem, kui võlakirjade tootlust kajastava Bloomberg Treasury indeksi puhul (võrdluses ei ole arvestatud kulla hoiustamiskuludega).

Kulla ja Bloombergi USA riigivõlakirjade indeksi tootlus alates 1973. aastast (protsentides). Allikas: Bloomberg.

Võlakirjade viimase aja kukkumist on lihtne mõista. Suuresti on selle põhjustanud Föderaalreservi agressiivne rahapoliitika karmistamine, millega alustati 2022. aastal. See on surunud tootlused rekordmadalalt tasemelt üles, mis pani võlakirjade hinnad kukkuma.

Kulla hinnatõusu on aga raskem lahti mõtestada. Teoorias peaks kasvavad „reaalsed“ intressid – need, mis on inflatsiooniga korrigeeritud – kulla sära investorite jaoks vähendama. Seda põhjusel, et kuld ei paku intressi ega muud rahavoogu. Sellegi poolest on kuld aina kõrgemale marssinud.

Kulla hind (mustaga) ja viie aasta võlakirjade reaaltootlus (protsentides, ümberpööratult). Allikas: Bloomberg.

Analüütikud toovad välja, et kulla kiire hinnatõusu üks peamisi vedajaid on keskpankade kullaostud. Näiteks Hiina on oma kullavarusid suurendanud juba 18 kuud järjest, müües samal ajal USA riigivõlakirju.

Samal ajal tuntakse aina suuremat muret USA võlakoorma ja eelarve puudujäägi kasvu üle. USA riigivõla kasv on pärast pandeemiat kiirenenud ning viimase kümnendi jooksul peaaegu kahekordistunud, ulatudes pea 35 triljoni dollarini.

Muidugi on võlakirjade tootlus kullaga võrreldes viimastel kümnenditel palju varieerunud. Vahepeal on see kullale alla jäänud, aga siis jälle kulda pikaajaliselt ületanud. Kui kuld võlakirju edestab, siis tavaliselt kaasneb sellega ka suurem volatiilsus. Näiteks 1970ndatel tõusis kulla hind väga kiiresti, sest investorid otsisid kaitset inflatsiooni vastu.

Võlakirjad jõudsid kullale uuesti järele pärast seda, kui Föderaalreservi juht Paul Volcker hakkas inflatsiooni jahutamiseks agressiivselt intressimäärasid tõstma. See käivitas riigivõlakirjade 40aastase tõusutsükli. USA 10aastaste võlakirjade tootlus kukkus 2020. aastal 0,3 protsendini, 1981. aastal oli see peaaegu 16 protsenti. Tootluse langus tähendab võlakirjade hinnatõusu, mida investorid said terve selle perioodi jooksul nautida. Võlakirjade madalad tootlused poetasid aga seemne edasiseks hinnalanguseks. Ainuüksi 2022. aastal langesid võlakirjade hinnad 12 protsenti, sest Föderaalreserv tõstis inflatsiooni peatamiseks intresse.

Investeerimisfirma Macro Intelligence 2 Partnersi kaasasutaja Julian Bridgden ütles, et võlakirjade kehv tootlus kullaga võrreldes pole ajutine nähtus, sest rahvastiku vananemine ning säästude mahu langus tähendavad, et aina kasvava võlakirjade pakkumise juures ei ole piisavalt nõudlust.

Lugemissoovitus Teile