Euroopa keskpangad müüsid kulda valel ajal

Euroopa keskpangad on täna 40 miljardi dollari võrra vaesemad kui nad võiksid olla, kui nad poleks järginud Briti keskpanga 10 aastat tagasi tehtud otsust osa kullast maha müüa, kirjutab Financial Times.


Bank of Englandi 1999. aasta 7. mail teada antud otsus, et müüb suure osa keskpanga kullareservidest, asendamaks see teiste varaklasside eesotsas valitsuste võlakirjadega peegeldab tolleaegset „anti-kulla“ sentimenti, mis valitses Euroopa keskpankurite seas.


Paljud keskpangad (näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Holland ja Portugal) otsustasid Briti keskpanka järgida ning müüa osa oma kullareservidest ära. Kulla hind oli siis umbes 280 dollarit unts võrrelduna praeguse 900 dollariga.


Kokku müüsid Euroopa keskpangad siis 3800 tonni kulda, millega teenisid majanduslehe arvutuste kohaselt kokku umbes 56 miljardit dollarit. Võttes arvesse võlakirjadel ning muudelt investeeringutelt saadud tuludele, võib sellele lisada veel 12 miljardit dollarit. Kuid majanduslehe arvutuste kohaselt oleksid Euroopa keskpangad täna 40 miljardi dollari võrra rikkamad, kui nad oleksid kulla müümata jätnud.


Kõige rohkem on kaotanud Šveitsi keskpank, mis müüs toona 1500 tonni kulda ja on seetõttu 19 miljardi dollari võrra vaesem. Bank of Englandi kaotus on viis miljardit dollarit.


Selle vaatamata kinnitavad keskpankurid ning analüütikud, et pikas perspektiivis müüvad Euroopa keskpangad kulda edasi. Euroopa keskpankades on kulla osatähtsus reservidest keskmiselt üle 60 protsendi võrrelduna maailma keskmisega, mis on 10,5 protsenti.


http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=f2315544-9a18-4c1d-b846-4393af5dcf09&open=sec


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid