Kullapiirang lõdvemaks

Euroopa direktiiv keelab tava- või jaeinvestoritele pakutavatel investeerimisfondidel ja pensionifondidel investeerida kulda ning teistesse väärismetallidesse, samuti kullaga seotud börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF).

Äripäeva hinnangul on tegemist kummalise piiranguga, mis piirab fondide võimalusi saavutada paremat tootlust. Leiame, et investori valikuvõimalus peaks olema suurem: kindlasti peaks olema võimalik raha paigutada ka kulda investeerivatesse fondidesse. Ei ole ühtegi ratsionaalset põhjust fondiinvestoreid sellise rahapaigutuse võimalusest ilma jätta.

Äripäev paneb ette, et pensionifondidel võiks lubada kuni 10% varadest investeerida kullaga või teiste väärismetallidega seotud finantsinstrumentidesse, sh väärismetallidega seotud firmadesse. Ajahambale vastu pidanud soovitus on, et kulda võiks paigutada kuni 10% väärtuses oma vara. Investeerimisfondide puhul oleks mõistlik piir aga 20% peal, sest võrreldes pensionifondidega on eesmärk tootlust saavutada lühema aja jooksul.

Ka leiame, et kuna fondijuhid peavad niigi olema oma ala spetsialistid, siis nemad eraldi regulatiivset kaitset ei vaja. Pigem pärsib piirand fondide operatiivsust turu liikumistele reageerimist, vähendades reaalseid teenimisvõimalusi.

Ühelt poolt seisneb piirangut sätestava eurodirektiivi mõte investorite kaitses. Lähtutakse eeldusest, et kulda investeerimine on iseloomult spekulatiivsem kui nt aktsia- või võlakirjainvesteeringud ning et kulda investeerimine eeldab rohkem tähelepanu, kui keskmisel jaeinvestoril on võimalik oma rahapaigutusele osutada. See on investori alahindamine. Mõistlikum on eeldada, et investor suudab riske endale teadvustada ning hinnata, missuguste varaklasside vahel on tal mõistlik investeeringuid hajutada. Ei riik ega EL pea siin lapsehoidjat mängima.

Direktiivi ideoloogia põhjendusena viidatakse ka sellele, et kuld on ebalikviidne varaklass. See ei ole lihtsalt tõsi. Kuld on enim kaubeldav väärismetall maailmas, kulla enim kaubeldav ETF SPDR Gold Trust on ülilikviidne. Vägagi likviidne on kuld mis tahes Euroopa võlakirjade ja aktsiatega. Viidatud absurdsele loogikale toetudes peaks igasugustesse aktsiatesse investeerimise keelama, Baltimaade omadesse iseäranis.

Jaeinvestoritel ei soovitata niigi kunagi kõiki mune ühte korvi panna. Ja neile, kes kullainvesteeringuid arusaamatuks sahker-mahkeriks peavad, jääb alati võimalus oma raha kulla ja miks mitte ka teiste väärismetallidega seotud finantsinstrumentidest eemal hoida.

Eesti pensionifondide puhastootlus oli läinud aastal OECD riikide seas üks kehvemaid, -7,9 protsenti, ning piirangute ülevaatamisest  oleks fondide tootlusel ainult võita. Sellal kui arenenud riikide valitsuste võlakirjade tootlus on nulli piiril, valitsuste võlakoormus aga samas väga suur, oleks praeguste varaklasside piirangute lõdvendamine igati mõistlik.

Eestis ongi pensionifondide kulda paigutamise lubamine juba kaalumisel. Uus investeerimisfondide seadus võimaldab senisest enam manööverdamisruumi eesmärgiga muuta turg investoritele ahvatlevamaks. Kullapiirangu lõdvendamise eesmärgiga võiks Eesti  Euroopas kõvemini häält tõsta.

Allikas: http://ap3.ee/blog/2013/1/15/kullapiirang-lodvemaks